Kaheksa aastat tagasi Pekingis kettaheite olümpiavõitjaks kroonitud ning neli aastat hiljem Londonis pronksi võitnud Gerd Kanteri sõnul on ta São Paulo treeninglaagris korraldatud testvõistluse järel tegelenud peamiselt heitevideote uurimisega. «Vaatame selle hooaja heiteid ja keskendume tehnilistele nüanssidele. Kui tundub, et võimsus on olemas, taandubki kõik pisidetailidele,» selgitas teisipäeva õhtul Rio olümpiakülla jõudnud vanameister.
Kanteri viimased treeningud koosnevad peamiselt videote uurimisest
Kanteri sõnul ei saa viimastel võistluseelsetel päevadel treeningutega üle pingutada. Seega tuleb kangisaalist ja staadionist puhates tegeleda hoopis visuaalse treeninguga. «Video on probleemide märkamiseks hea peegel,» nentis ta. «Eks minu hädad on läbi aastate samad. Võistluses tuleb oma asi ikka ära teha.»
Kanter on uurinud ilmateadet ja teab, et laupäeva ennelõunal – just siis peetakse Rios kettaheite lõppvõistlus – lubab sajust ilma. Omajagu keerukust lisab ka staadion, mille nurgad on avatud ning kus tuul hakkab heitmist mõjutama. Keerulisi olusid peab ta sobivaks just kogenud sportlastele. Nagu ta ise.
Seejuures ei pööra Kanter vähemalt jutus reedesele eelvõistlusele väga suurt tähelepanu. Mees, kes on võitnud 11 tiitlivõistluste medalit, ei peakski seda nii oluliseks pidama. Ainus, mis teda häirib, on võimalus sattuda esimesse kvalifikatsioonigruppi.
«Statistika põhjal olen enamikul kordadel kuulunud esimesse gruppi. See aga tähendab väga varajast tõusmist, ärgata tuleb kell 6 või veelgi varem. Sportlaskülast kulub staadionile sõitmiseks ligi 50 minutit,» selgitas Kanter ja lisas, et asjade sellise käigu üle ta väga rõõmus ei oleks.
Eelvõistluse loodab ta seekord probleemideta läbida. «See on alati võistluse keerulisem osa, kuid loodan, et seekord ei jää midagi kolmanda katse peale,» sõnas ta.
Kuna kettaheite lõppvõistlus on seekord hommikupoolses programmis, on Kanter siiski viimasel nädalal harjutanud varasema rütmiga. «Treeninglaagris püüdsin ärgata vähemalt pool kaheksa hommikul. Kodus olen ikka rohkem kella üheksa mees, kuid tänu ajavahele oli lihtsam kohaneda.»