Anette Veerpalu sai isalt õpetussõnu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anette Veerpalu
Anette Veerpalu Foto: Liis Treimann

Eile juunioride MMil Otepääl oma tiitlivõistluste debüüdi teinud 14-aastane Anette Veerpalu meenutab paljuski oma kuulsat isa Andrust. Tagasihoidlik malbe naeratus, lühikesed vastused ja pikad mõttepausid.


«Natuke kartsin küll seda võistlust. Kõik olid siin minust ikka nii palju vanemad,» sõnas endast neli aastat vanematega võistelnud Anette Veerpalu ja demonstreeris veerpalulikku naeratust. (Tema olümpiavõitjast isa palgel näeb seda pärast võistlusi tunduvalt harvem – toim.)

Klassikasprindis 87 neiu konkurentsis saadud 60. koht täitis Anette Veerpalu eesmärgid täielikult. Sest tegelikult mingeid konkreetseid sihte ta endale ei seadnudki. Nii noorena oli juunioride MMil eesmärgiks pigem kogemuste omandamine. «Järgmisel aastal tahaksin siin juba 30 hulka mahtuda. Tänane võistlus oli hea kogemus,» sõnas ta enesekindlalt.

Enne senise elu tähtsaimat võistlust sai noor Veerpalu ka isalt paar vajalikku õpetussõna. Kuigi esialgu lootis Andrus Veerpalu kohapeal tütre võistlust jälgida, siis Oslo lennuki hilinemise tõttu ta seda teha ei saanudki. Selle asemel tuli õpetussõnad telefoni teel edasi anda.

«Isa ütles, et ole tubli. Olen temalt palju õppinud – ka võistluseelset keskendumist,» sõnas Anette Veerpalu, kelle kaks aastat vanem vend Andreas juunioride koondisesse ei mahtunud. Ka tema oleks endast paar aastat vanematega võistlema pidanud. Küsimusele, kas vend on Anette peale nüüd natuke kade ka, vastas ta muigamisi: «Ma usun küll.»

Juba aastaid on Veerpalu lapsed eakaaslastega võrreldes meedia märksa suurema tähelepanu all olnud. Kas nendest saavad isa mantlipärijad? Kui vanalt nad suusad alla panid? Mis on nende eesmärgid? Need on küsimused, millele õde-venda on juba aastaid vastama pidanud. Anette Veerpalu seda enda sõnul aga tähele ei pane.

«Pigem keskendun oma tegemistele,» sõnas ta välklampide sähvides. Viis ajakirjanikku, kolm fotograafi, küsimused – harjumatu olukord? «Ega mulle see väga meeldi küll,» tunnistas kuueaastaselt suusatama hakanud Anette Veerpalu ausalt.

Eesti sprindijuunioridest oli eile edukaim Mattis Jaama, kes sai 15. koha. Karl Laasik oli 16. Mõlemad saavad samas vanuseklassis veel järgmiselgi aastal kaasa teha. Kuldmedal kuulus venelasele Sergei Ustjugovile, kellele järgnesid norralane Sondre Turvoll Fossli (+1,0) ja venelane Gleb Retivõhh (+2,3).

Ükski eestlanna kvalifikatsioonist edasi ei pääsenud, parim oli Kati Tammjärv 51. kohaga. «Kuigi see võib utoopiline tunduda, aga minu eesmärk oli siin 30 parema hulka mahtuda. Eesmärk jäi kahjuks täitmata,» tõdes Tammjärv.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles