«Astana meeskonnas osatakse raha lugeda. Need, kellel seda palju on, teevad seda väga hoolikalt,» ütles eile Monacos tiimi esitlusel viibinud jalgrattur Tanel Kangert teda intervjueerima tulnud Andres Kalvikule.
Kangert: Astanas osatakse raha lugeda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kasahstani pealinna nime kandvat meeskonda peetakse maailma rikkaimaks, kuid see ei tähenda, et dollaripakke labidaga ahju kühveldatakse. Esimest hooaega Astanas sõitva Kangerti sõnul hoitakse eelarve range kontrolli all.
«Oleme ka EasyJetiga lennanud ja ning enne Austraaliasse minekut viidi rattad ja kohvrid bussiga Rooma, et Euroopa-siseselt pagasi eest tuhandete eurode maksmist vältida,» tõi Kangert näite.
Monacos peatuti aga luksuslikus hotellis, kus näiteks pelgalt hommikusöögi eest tuleb rahakotti kergendada 70 euro võrra.
Astana on jalgratta eliitliigas ehk Pro Teamside seas erandlik meeskond, sest peasponsoriks pole mõni suurkompanii, vaid 15 miljoni eurose eelarve täidab enamjaolt Kasahstani riiklikust heaolufondist Samruk-Kazyna pärit raha. «Esindame üle 16 miljoni elanikuga riiki ja seetõttu on vastutus kordades suurem. Seda on meile ka rõhutatud,» märkis Vändrast pärit 23-aastane eestlane.
Aastatel 2008–2009 samuti Pro Teamside sekka kuuluvas Ag2r-is pedaalinud, kuid seejärel terviseprobleemide tõttu mullu Prantsuse amatöörklubis Saint-Etienne vahehooaja teinud Kangert sai hiljuti Austraalias lõppenud Tour Down Underil omal nahal kogeda, mida tähendab võistlustel Kasahstani lipuvärvides, enamjaolt helesinises toonis vormi kanda.
«Astana meeskonna ümber käib tohutu melu, see särk tõmbab inimesi ligi. Võib isegi öelda, et seda on prestiižsem kanda kui mõne muu tiimi oma,» lisas ta.
Kahel etapil jooksikute sekka kuulunud Kangertit hoiti tema sõnul lühikese keti otsas ning suurt vahet tal ja kaaslastel sisse sõita ei õnnestunud. Kuna võidusõidul särasid eelkõige sprinterid, panustas Astana ainult austraallase Allan Davise abistamisele.
«Üllatav oli see, et ratturitele ei pandud mingisugust pinget peale,» ütles viimase etapi järel basseini ujuma minnes külmetanud ja Euroopasse kerge nohuga naasnud Kangert. «Olen viimasel ajal iga kolme nädala tagant tõbine. Tugev organism ei luba aga palavikku üles lüüa, vaid laseb mul vinduda.»
Eile kohe pärast esitlust oma Prantsusmaa-koju Saint-Etienne’i siirdunud Kangerti eksootiline kalender jätkub veebruaris, kui ta stardib Katari ja Omaani tuuril.
Kui lähiaastatel mitmeid suurvõistlusi võõrustava Katari kiirteedel sõites pole Kangertil suurt edu loota, siis märksa raskema trassiga võistlusel Omaanis loodab ta endast märku anda.
«Meeskonnakaaslastel kukkus suu lahti, kui kuulsid, et Katari sõitma lähen. Minusuguse kerge mehe jalgades pole sellist võimsust, et küljetuulega kiirusega 50 km/h tunnis kihutada. Pean nii kaua selliste võistlustega leppima, kuni ennast tõestan ja ise sobiva kalendri koostada saan,» rääkis Kangert.
Hooaja esimese poole kõrgpunktiks on Kangertil märtsi lõpus peetav Kataloonia velotuur, kus saab sõitmas näha ka Cofidise ridadesse kuuluvat Rein Taaramäed. Mägironijatele mõeldud Hispaania võidusõidul tahab Giro d’Italialt ja Tour de France’ilt kõrvale jääv Kangert murda end Vuelta koosseisu.
Touril panustab Astana meeskonna vaimsele liidrile Aleksandr Vinokurovile, kes asub starti kõrgeimate eesmärkidega. Tänu Jaan Kirsipuu soovitusele Kangerti Astana palgalehele võtnud Vinokurovi sõnal on suur kaal.
«Kui Vino ütles laagris viietunnise treeningu järel, et sõidame tunnikese veel, siis nii ka tehti,» sõnas Kangert. «Seisuste vahet meeskonnas aga pole. Kõik saavad omavahel hästi läbi. Kõige suuremad ülbitsejad on tavaliselt need, kes pole midagi saavutanud. Suur sportlane on ka suur inimene.»
ASTANA 2011
Assan Bazajev, Aleksandr Djatšenko, Dmitri Fofonov, Maksim Gourov, Valentin Iglinski, Maksim Iglinski, Roman Kirejev, Sergei Renjov, Jevgeni Nepomnjatši, Aleksandr Vinokurov, Andrei Zeits (kõik Kasahstan), Simon Clarke, Allan Davis (mõl. Austraalia), Remy Di Gregorio (Prantsusmaa), Enrico Gasparotto, Mirco Lorenzetto, Francesco Masciarelli, Paolo Tiralongo (kõik Itaalia), Andrei Grivko (Ukraina), Josep Jufre Pou (Hispaania), Tanel Kangert (Eesti), Fredrik Kessiakoff (Rootsi), Robert Kiserlovski (Horvaatia), Roman Kreuziger (Tšehhimaa), Jevgeni Petrov (Venemaa), Gorazd Stangelj (Sloveenia) ja Tomas Vaitkus (Leedu).
Kingade ostmine kujunes tõeliseks peavaluks
Astana ratturitele anti eile hommikul kätte šikid mustad ülikonnad, kuid sama värvi kingad pidi iga mees õhtuseks meeskonna esitluseks ise soetama. Peatänavatel uhkete poodide vahel seigelnud Kangertil kulus ligi tund, et sobivad jalavarjud leida.
Tuli ette sedagi, et mõnes meesteriiete poes oli saadaval kõigest mõni paar kingi. Riiulitel püüdsid pilke eri värvitoonides ja eri kujuga kingad, kuid klassikalist musta pidi tikutulega otsima. Kangerti päästis välja ühe kaubanduskeskuse kolmandal korrusel asuv Ganti pood, kust ta mõne minutiga sobivad jalanõud leidis.
Ja Eesti kaupmehed, pange tähele – stiilsete kingade eest tuli rikkuritest kubisevas ja röögatute hindade poolest tuntud Monacos välja käia taskukohased 85 eurot. Tuleb välja, et Kangert polnud esimene eestlane, kes nimetatud poest sisseostu tegi.
Müüjaametit pidanud soliidses eas naisterahvas küsis, kas klient on pärit Põhja-Euroopast, ning saanud vastuseks, et mees tuleb Eestist, ütles ta, et sealt riigist pärit inimesed on varemgi tema kassat täitnud. (PM)