Rio olümpiamängude sõudmisvõistlused peeti esimest korda pärast 1996. aasta mänge laguunil, mistõttu olid ka võistlustingimused kohati ettearvamatud. Mäletatavasti lükkus halbade ilmastikuolude tõttu edasi ka Eesti paarisaerulise neljapaadi finaalsõit.
Välismeedias on sõudmisvõistlustel valitsenud tingimuste kohta sõna võtnud mitmed sportlased. Näiteks ameeriklasele Genevra Stone’ile tingimused meeldisid, sest ta tundis end kui kodus. «Need olid klassikalised Bostoni tingimused. Tuul oli samasugune nagu kodus ning lainetas korralikult. Täpselt nii mulle meeldibki, mina suudan läbi lainete sõuda küll,» sõnas ühepaadil olümpiahõbeda võitnud Stone.
Austraalia tippsõudjale Kim Brennanile suured lained aga ei istunud. «Oleksin äärepealt põhja vajunud. Tavapäraselt viitab see sellele, et tingimused ei ole võistluste pidamiseks sobivad,» rääkis ta. Brennan lõpetas oma eelsõidu kolmanda kohaga, kaotades võistlejatele, kellele ta paberi peal alla jääda ei tohiks. Austraallast eelsõidus edestanud Micheen Thornycroft sõnas, et sõudmisvõistlus oli kaos. «Sellistes tingimustes võis kõike juhtuda.»
Sõudmisvõistlustel läks ümber vähemalt kaks paati – Serbia kahepaat ning Kasahstani ühepaat. Enim sobisid tingimused Suurbritannia sportlastele, kes võitsid kokku kolm kulda ning kaks hõbedat. Saksamaa ja Uus-Meremaa viisid mõlemad koju kaks kulda ja hõbeda.
