Alaska tipust Argentina lõunatipuni: vabatahtlikust võimlemisveterani seiklusrikas elutee

Peep Pahv
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Lindvere ja Kairi Tirel
Andres Lindvere ja Kairi Tirel Foto: Tairo Lutter / Postimees

Andres Lindvere jaoks on elu seiklus. Olgu see Nõukogude Liidust Kanadasse põgenemine, Põhja-Jäämere jääpangal käte peal kõndimine, seitse kuud Lõuna-Ameerikas autoga rändamine või Austraalias seljakotiga matkamine. Nüüd võib 59-aastane mees oma seikluste nimekirja paigutada ka Rio olümpial vabatahtlikuna tegutsemise, seltsiks viimased 18 aastat tema kõrval püsinud kaasa Kairi Tirel. 

Rio olümpiale vabatahtlikuks pääsemine oli pikk protsess ja kestis Lindvere sõnul ligi kaks aastat. «Kõigepealt olid küsitlused, eksamid, testid… tegin need ära inglise keeles, vene keeles, hispaania keeles, et oleks suuremad võimalused valituks saada,» meenutab ta. Valituks osutusid nad mõlemad koos kaasaga ning saavad töötada oma meelisala ehk võimlemise saalis.

Lindvere suur kirg on aga reisimine. «Olen Alaska tipust Argentina lõunatipuni kõik läbi sõitnud. Alaskas käisin hülgejahti vaatamas ning seal tuli mõte, et ükski eestlane pole keset Põhja-Jäämerd kätel kõndinud – tegin selle ära,» meenutab ta ühte eredat seika. Kümme aastat tagasi, 50. sünnipäeva puhul, rändas ta aga seljakotiga Austraalias, Tasmaanias, Uus-Meremaal, Jaapanis ja Koreas. 55. sünnipäeva puhul korraldas ta endale eespool mainitud seitse kuud kestnud autoretke Lõuna-Ameerikas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles