Rannavolle hing hõljub Copacabana kohal

Brasiilia rananvõrkpallur Agatha fännide ees rõõmustamas. Äsja kindlustas ta koos Barbaraga koha Rio olümpia finaalis. Foto: AFP / Scanpix

Copacabana rannal otse ookeani kaldal asuval 12 000 pealtvaatajat mahutaval rannavõrkpalli areenil on atmosfäär väga eriline. Eriti siis, kui hilisõhtul pilkases pimeduses võimsa valgus-show’ taustal toimuvatel mängudel on võistlustules mõni Brasiilia paar. Siis ei anna muidu sõbralikud brasiillased ühelegi vastasele armu. Nende vilekoor ja buu-hõiked on nii valjud, et osa vastaseid on koguni meediale kaebama läinud. Just Copacabanal treenivad Brasiilia parimad mängijad kõige rohkem. Ja rahvas armastab neid.

Eerinevalt mõnede teiste olümpiaalade publikust on vollefännid äärmiselt asjatundlikud, teavad mängijaid, teavad reegleid ja teavad, millal «buutada» ja kuidas mikrofoniga õhtujuhi suunistele reageerida. Ainus kord, kui nad tema korraldusi eirasid oli siis, kui too palus neil seda mitte teha.

Kui naiste eelringis läksid vastamisi Brasiilia esipaar Barbara Seixas de Freitas ja Agatha Bednarczuk  - ehk Barbara ja Agatha - nagu neid siin kutsutakse - ning tšehhitarid Barbora Hermannova ja Marketa Slukova, palus areeni teadustaja, et publik ei «buutaks». Brasiilia fännide vastus oli kohene vali ja selge «buuuu!».