Kui ultratriatleedi Rait Ratasepa varasemad katsumused on inimesi küsima pannud, kuidas ta seda suudab, siis Ratasepa võistlushooaja viimane, kolmas katsumus on oma mõõtmetelt erakordselt suur. Vaid 3,5 nädalat pärast Saksamaa kolmekordset ultratriatlonit astub Ratasepp Šveitsi kümnekordse ultratriatloni MK-etapi starti, kus 24. augustist 2. septembrini ootab iga päev läbimist üks Ironmani distants – 3,8 km ujumist, 180 km ratast ja 42,2 km jooksu.
Ujumisdistants toimub 50 meetrises basseinis, kus iga päev tuleb läbida 76 basseinipikkust, 20 rattaringi läbitakse 9-kilomeetrisel rajal ning maratonidistantsi täitmiseks joostakse 1,25 kilomeetri pikkuseid ringe 34.
Kümnekordsele ultratriatlonile on registreerunud 12 sportlast. Võistlusrada jagatakse nelja teise võistlejaga (alustas kaheksa ultratriatleeti), kellel on käimas kümme päeva varem alanud Double Deca ehk kahekümnekordne ultratriatlon. Seega on kümnekordse ultratriatloni start nende üheteistkümnes võistluspäev.
Meie ultratriatleediga on stardis ka 30-kordse ultratriatloni maailmarekordi hoidja ungarlane Jozsef Rokob, kellega Ratasepp on varem võistlusoludes kohtunud kolmel korral – Inglismaal Enduromanil ja kahel korral Ungari ultratriatlonil. Möödunud nädalal andis end stardiks üles ka Ratasepale Saksamaa kolmekordsel ultratriatlonil tihedat konkurentsi pakkunud ja 25 minutit enne eestlast finišijoone ületanud Richard Widmer.
«Pärast Saksa võistlust oli ta veel kahtleval seisukohal Šveitsi suhtes, kuid ju meeldib tallegi tihe konkurents. Tema osalemise üle on mul ainult hea meel, sest konkurents aitab mul ennast maksimaalselt realiseerida. Šveitsi võistlusrada on profiililt üsna kiire, mistõttu on vägagi võimalik, et see, kes võidab Šveitsi võistluse, see püstitab 10-kordsel distantsil ka uue maailmarekordi,» rääkis Ratasepp.
Rataseppa saadab pea sama viieliikmeline toetustiim, kes kuulus ka tema Eesti ultrakatsumuse meeskonda, sh füsioterapeut ning Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi doktorant Silva Suvi, kes jälgib Ratasepa toitumist ja kogub andmeid, mille alusel valmib sarnaselt Eesti ultrakatsumusele Ratasepal põhinev juhtumiuuring.
«Toitumise roll katsumusel on äärmiselt oluline. Kui Eesti viiekordsel ultrakatsumusel sõin 4,5 päeva jooksul ära tavalise eesti mehe 23 päeva kaloraaži, siis 10-kordse ultrakatsumuse edukaks läbimiseks peab see olema vähemalt topelt suur. Siinkohal on minu tiimil oluline jälgida minu toidu kvaliteeti ning koguseid, sest energiakulu võistlusel on meeletu. Kõige olulisem on vältida olukorda, kus keha jääb igapäevaselt märkimisväärsesse energiadefitsiiti. Üksnes korraliku ja mitmekülgse toitumisega on mul võimalik 10 päeva hommikust õhtuni võistlemist ära kesta,» tõdes Ratasepp.