Edulugu – rahapakkidega spordimaailma suurjõuks

Madis Kalvet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Trekisõidust on olümpiamängudel saanud brittide üks leivanumbreid. Pildil poseerivad kuldmedalitega meeskondliku sprindi olümpiavõitjad Philip Hindes, Jason Kenny ja Callum Skinner.
Trekisõidust on olümpiamängudel saanud brittide üks leivanumbreid. Pildil poseerivad kuldmedalitega meeskondliku sprindi olümpiavõitjad Philip Hindes, Jason Kenny ja Callum Skinner. Foto: SCANPIX

Eesti spordisõpradel on hästi meeles kunagise peaministri Andrus Ansipi öeldud lause, et spordi rahaline toetamine riigi poolt on totalitaarse režiimi nähtus. Lõppenud Rio mängud tõestasid aga taas, et suurt raha kulutavad medalite võitmiseks ka demokraatlikud riigid ja tulemused muutuvad selle abil kiiresti paremaks. Hea näide on siinkohal Suurbritannia, kes on sporti kõvasti raha panustanud – nüüd tõusti olümpiamängude medalitabelis USA järel koguni teiseks.

65 miljoni elanikuga Suurbritannia on rahvaarvult maailma 21. riik, kuid viimastel olümpiamängudel on nad kuulunud medalitabeli absoluutsesse tippu. Rios edestati isegi Hiinat ja koguti läbi aegade suurim medalisaak. Üldine medalite arv oli brittidel sel korral 67. Eelmine tippmark oli 65 ja pärines neli aastat tagasi Londonist. Edulugu on seda imekspandavam, kuna koduste olümpiamängude järel langeb medalisaak tavaliselt tuntavalt. Britid on aga esimesed, kes suutsid seda hoopis kasvatada.

Suurbritannia on olümpiaspordi tõeliseks suurjõuks saanud kolme viimase olümpiaga. Läbi ajaloo on nende kuldmedalite arv jäänud tavaliselt alla kümne ja tõeline põhi saavutati 1996. aastal Atlantas, kui lepiti ainult ühe esikoha ja kokku 15 medaliga. Sellele on järgnenud aga kiire tõus, millele on kaasa aidanud ka riiklik tugi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles