Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Edulugu – rahapakkidega spordimaailma suurjõuks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Trekisõidust on olümpiamängudel saanud brittide üks leivanumbreid. Pildil poseerivad kuldmedalitega meeskondliku sprindi olümpiavõitjad Philip Hindes, Jason Kenny ja Callum Skinner. | FOTO: Scanpix
Britid koduses Heathrow lennujaamas olümpiamedalitega poseerimas. | FOTO: Scanpix

Eesti spordisõpradel on hästi meeles kunagise peaministri Andrus Ansipi öeldud lause, et spordi rahaline toetamine riigi poolt on totalitaarse režiimi nähtus. Lõppenud Rio mängud tõestasid aga taas, et suurt raha kulutavad medalite võitmiseks ka demokraatlikud riigid ja tulemused muutuvad selle abil kiiresti paremaks. Hea näide on siinkohal Suurbritannia, kes on sporti kõvasti raha panustanud – nüüd tõusti olümpiamängude medalitabelis USA järel koguni teiseks.

65 miljoni elanikuga Suurbritannia on rahvaarvult maailma 21. riik, kuid viimastel olümpiamängudel on nad kuulunud medalitabeli absoluutsesse tippu. Rios edestati isegi Hiinat ja koguti läbi aegade suurim medalisaak. Üldine medalite arv oli brittidel sel korral 67. Eelmine tippmark oli 65 ja pärines neli aastat tagasi Londonist. Edulugu on seda imekspandavam, kuna koduste olümpiamängude järel langeb medalisaak tavaliselt tuntavalt. Britid on aga esimesed, kes suutsid seda hoopis kasvatada.

Suurbritannia on olümpiaspordi tõeliseks suurjõuks saanud kolme viimase olümpiaga. Läbi ajaloo on nende kuldmedalite arv jäänud tavaliselt alla kümne ja tõeline põhi saavutati 1996. aastal Atlantas, kui lepiti ainult ühe esikoha ja kokku 15 medaliga. Sellele on järgnenud aga kiire tõus, millele on kaasa aidanud ka riiklik tugi.

Suurbritannias tehti toonaste ebaõnnestumiste järel ringi spordi rahastamise süsteem ja suured summad hakkasid laekuma riiklikust loteriist. «See kõik on saanud teoks tänu inimestele, kes ostavad loteriipileteid,» on britid oma sportliku suuredu kohta öelnud.

Seega, kui poleks inimesi, kes nädalast nädalasse ostavad lotopileteid ja üritavad niimoodi miljonäriks saada, kuid kel enamasti ei vea, siis ei oleks ka Suurbritannia suurt edu olümpiamängudel.

Rahvusliku loterii tuludest umbes 20 protsenti (Rio olümpiaks eraldati 325 miljonit eurot) läheb Briti saartel spordi hüvanguks. Saadav summa on kokku umbes kolmveerand kogu Suurbritannia olümpiaspordi tuludest.

Praeguse süsteemi visionäär on endine peaminister John Major, kellele ei mahtunud kuidagi hinge ebaedu 1996. aasta Atlanta mängudel.

Tänu sellele rahale on brittidel ette näidata ka kõrgetasemelised sportlased – kokku käis Rios 366 britti, kellest medali sai kaela 130, mis tähendab, et 35 protsenti atleetidest naasis koju autasuga.

Rahavoo jätkumiseks ongi vajalik sportlik edu. Nii said 2012. aasta Londoni mängudel ebaõnnestunud alad edaspidi väiksema rahalise toetuse ja ülejäänud summad anti edukamatele spordialadele. Näiteks kärbiti tugevalt korvpalli, sünkroonujumise ja veepalli toetusi. Tänu uuele süsteemile on kõige suurem edulugu ette näidata jalgratturite maantee- ja trekisõidus ning riistvõimlemises. Jalgratturitele on ehitatud korralik treeningukeskus isegi Itaaliasse, et ka mägistes tingimustes harjutada.

Loomulikult tekitab suurte summade ühte kohta paigutamine alati küsimusi ning nii on see ka Suurbritannias. Kas tõesti on mõtet panustada sündmusele, mis kestab iga nelja aasta tagant ainult 16 päeva? «Edu spordis inspireerib kogu riigi elanikke. See suurendab inimeste uhkustunnet ja ühendab neid,» teatas Suurbritannia Olümpiakomitee tegevjuht Liz Nicholl The Telegraphile. «Selles ei ole mingit kahtlust. Me kõik näeme ja tunneme seda.»

«Miks me investeerime medalitesse? Me teeme seda, kuna see loob ambitsioone, aktiivsust ja tervislikke eluviise. Seetõttu väärtustab ka valitsus medalite võitmist nii kõrgelt,» lisas ta veel.

Viimaste olümpiamängudega on britid kerkinud Venemaa ja Saksamaa ees selgelt Euroopa kõige edukamaks riigiks olümpiamängudel. Kogu sära ja edu taustal annavad britid endale aga aru, et praegu on nad küll spordimaailma suurjõud, kuid selle staatuse säilitamine vajab tõsiseid pingutusi. Seega ollakse juba praegu kindlad, et sel korral lati alt läbi jooksnud Hiina ja Austraalia panevad riiklikul tasandil sporti raha juurde. Samamoodi oodatakse nelja aasta pärast Tokyos täiskoosseisus Venemaa tiimilt kõvemat esitust.

Nii lendavad esimesed Suurbritannia spordiametnikud ja treenerid juba oktoobris Tokyosse eelluuret tegema. Tähtsad otsused seoses olümpiaspordi edasise rahastamisega tehakse ära juba detsembris  kogu töö 2020. aasta olümpiamängude nimel algab juba vähem kui kahe kuu pärast.

SUURBRITANNIA

Suurbritannia tõus medalitabelis alates uuest rahastamise süsteemist.

1996 Atlanta: 1 kuldmedal, 8 hõbemedalit, 6 pronksmedalit (medalitabelis 36. koht)

2000 Sydney: 11 kuldmedalit, 10 hõbemedalit, 7 pronksmedalit (10. koht)

2004 Ateena: 9 kuldmedalit, 9 hõbemedalit, 12 pronksmedalit (10. koht)

2008 Peking: 19 kuldmedalit, 13 hõbemedalit, 15 pronksmedalit (4. koht)

2012 London: 29 kuldmedalit, 17 hõbemedalit, 19 pronksmedalit (3. koht)

2016 Rio: 27 kuldmedalit, 23 hõbemedalit, 17 pronksmedalit (2. koht)

Tagasi üles