Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kas laialivalguv rahastus uputab Soome tippspordi?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Ainsa Soome odaviskajane Rios lõppvõistlusele jõudnud Antti Ruuskanen sai kuuenda koha | FOTO: Scanpix

OLÜMPIAMÄNGUD. Soome olümpiasport käib vaikselt, kuid kindlalt alla. Ühe pronksmedaliga lõppenud Rio mängude järel otsitakse varasemast veelgi enam vastuseid küsimusele: miks? Võimalik, et reformimist vajab tippspordi rahastamine.

Pole kahtlustki, et soomlased on hirmkõva spordirahvas. Nende ajalugu mäletab 1920. aastaid, kui Antwerpeni, Pariisi ja Amsterdami suveolümpiatel võideti kokku 37 kuldmedalit, üldine medalisaaks ulatus pea sajani. Suurepäraste tulemuste jaoks pole siiski vaja ajaloos niivõrd kaugele minna: 12 medaliga tuldi tagasi ka 1984. aasta Los Angelese mängudelt. Hiljem medalisaak küll kahanes, kuid kõigi aegade madalpunkt saabus nüüd Rios – ühe medaliga pole meie põhjanaabrid kunagi varem piirdunud. Päris kuivale jäämisest päästis Rios 35-aastane poksija Mira Potkonen.

Soome on harjunud end võrdlema teiste Põhjamaadega ning seal jäädakse naabritele selgelt alla. Taani tuli Riost tagasi 15, Rootsi 11 ja Norra nelja medaliga.

Helsingin Sanomat kirjutab, et Soome valitsus eraldas tänavu spordile 147,62 miljonit eurot, kuid sellest vaid 11,56 miljonit ehk 7,8 protsenti läks tippspordile. Taani saadab oma suurimatele olümpialootustele 33 protsenti riiklikust spordirahast. Taani edu peamiseks põhjuseks peetakse aga 2000. aastate alguses loodud süsteemi, kus rahapaja kaalukauss on kaldu umbes kümne spordiala kasuks, kus medalilootused kõige suuremad. Muuhulgas on prioriteetide hulgas ka Riost kuldmedali toonud ujumine ja käsipall.

Soomes püütakse rahajagada võrdsemalt ning 11 miljonist saavad kõik spordialad üsna väikse tüki. Haridus- ja kultuuriminister Sanni Grahn-Laasonen püstitas samasuguse küsimuse. «Rio olümpiamängud tõid selge pettumuse,» teatas ta. «Millised on teiste Põhjamaade need teadmised, mis Soomel puuduvad ja mida peaksime juurde õppima? Kas meie tippsportlaste tugisüsteem on tõhus? Ehk peaksime mõnele kindlale spordialale keskenduma?» Minister kutsus spordirahvast üles debatile, kus tuleviku prioriteedid paika panna.

Spordiuuringute keskuse Kihu juht Sami Kalaja nõustus, et rahahajutatakse küll paljude alade peale ära, kuid tõi välja ka selle positiivse poole. «Oskari Kirmes oli esimene soomlasest meessportvõimleja olümpial pärast 44 aastat kestnud pausi. Jekaterina Volkova tegi iluvõimlemises ajalugu. Kui suuname raha ainult mõnele kindlale spordialale, siis kaovad sellised saavutused,» ütles Kalaja.

Lõpuks tuuakse välja Soome kõik suveolümpiamängude medalid alates 1976. aastast. Kokku on 40 aastaga võidetud 17 kulda, mis on kuue võrra vähem, kui on suutnud USA ujuja Michael Phelps, kes muuhulgas on ainus inimene, kelle olümpiakuldade hulk ületab Paavo Nurmi oma.

Tagasi üles