Manchester Unitedi jalgpalliklubi noorteakadeemia juht Nicky Butt rääkis The Times’ile, et kasutab treeningute juures tsirkuseartistide ja parkuurijate abi. See olevat tänapäeva infoühiskonna vili, mille tõttu on lapsed eemaldunud nn hoovispordist.
Karm reaalsus: kadunud hoovispordi asemel kasutatakse tsirkuseartistide abi
«Akadeemia lapsed ei oska liikuda. Nad ei tea, kuidas kukkuda ja veereda. Suur hulk vigastusi tuleb kukkumise järel liigesest välja läinud õla tõttu,» rääkis Butt, kes meenutas veidi ka oma lapsepõlve. «Ma kukkusin puu otsast alla vähemalt 15 korda ja ei saanud kordagi haiget. Kehamehaanika kaotab tohutult, kui laps ei roni puu otsas või ei mängi pesapalli, kriketit ja ragbit. Mina näiteks mängisin nii ragbit, kriketit, jalgpalli kui korvpalli.»
Ta jätkas: «See võib tunduda kurioossena, kuid meil käis abiks tsirkuseartist, kes püüdis läbi oma trikkide noorte biomehaanikat paika sättida. Abiks käisid ka parkuurijad.»
Butt nõustus nende spetsialistidega, kelle sõnul on hoovispordi ja laste liikumise kadumise taga kõikvõimalikud infotehnoloogia viimase aja leiutised. «Kõigil lastel on iPad ja PlayStation. Ka sotsiaalmeedia on suur probleem. Meil oli noormängija, kes pani oma koduse aadressi Facebooki ning hiljem koputasid inimesed inimesed talle uksele, et uurida uue sõbratari kohta. Nüüd tuletame neile iga kuue nädala järel meelde, mida sotsiaalmeedias teha ja mida mitte.»
Lisaks puudub noortel kogemus, kuidas rasketes olukordades toime tulla. «Nad ei tunne reegleid, mida meie õppisime tänavatel. Klubis otsime jalgpallureid, kes on väljakul liidrid. Kui nad jäävad milleski teistele alla, siis peab oma koha eest võitlema.» Butt tõi välja, et näiteks Paul Scholesi liidriomadused pärinesid tänavatelt.
«Kui 19-aastane mees läheb Unitedi esindusmeeskonda ja ei suuda vanemate proffide hulgas end kehtestada, siis pole võimalik seal ellu jääda. Neid tuleb austada, kuid samas peab ka kogenud meestele ütlema, et see, mida mina mõtlen on õige.»