Korvpalli EM-finaalturniirile pürgiv Eesti koondis on valikturniiri esimese ringi järel päris kenas seisus. Kahte jõukohast vastast (Valgevene ja Portugal) võideti ja võõrsil oli Poola üllatamist liiga palju loota. Nüüd on kõik enda kätes, kõigepealt tuleb homme võõrsil alistada Valgevene. Iseasi, kas senise taseme hoidmisest piisab või tuleb leida mõni lisakäik.
D-grupi favoriit Poola näitas Lublinis Eestile nõrgad kohad mängeldes kätte. Füüsiliselt oldi selgelt üle ja lauavõitluses jäid eestlased kohati teerulli alla. Kaitses võeti eestlasi nii tihedalt, et pidime leppima lahendustega, mille poolakad olid juba paar sekundit varem läbi näinud. Oli ka kergemaid perioode, kus Eesti tuli peamiselt kaugvisete toel järele. Ent pärast üürikest eduseisu haaramist kolmanda veerandaja lõpus tegi Poola 17:0 spurdi ja siis polnud enam midagi teha. Lõppnumbrid 78:64 olid ootuspärased. Hävingut ei tulnud, aga hõisata pole samuti põhjust.
«Poola mäng tõestas, et me peame mõne asjaga, millega lüpsi saime, fookuses olema,» märkis Eesti koondise peatreener Tiit Sokk pärast lõpuvilet. Ilmselt pidas ta silmas lauavõitlust, lohakaid pallikaotusi, aga ka tuttavat probleemi – väga pikki mõõnaperioode. Kehvemaid perioode tuleb ette ka tippkoondistel, ent need ei tohi kesta 6–7 minutit nagu Eestil. Albaaniat saab ka nii võita, aga eeldades, et Valgevene on paremaks läinud, läheb nendega juba nugade peale.