Ujumiskoondise peatreeneriks kandideerib neli huvilist (1)

Kadi Parts
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ujumine. Illustreeriv foto.
Ujumine. Illustreeriv foto. Foto: SCANPIX

UJUMINE. Selle nädala alguses lõppes Eesti Ujumisliidu konkurss peatreeneri kohale ning eile kogunes ujumisliidu juhatus arutama, kuidas praegusest olukorrast edasi liikuda.

Esimest korda avalikult korraldatud konkursil laekus ujumiskoondise peatreeneri kohale neli sooviavaldust. Ujumisliidu presidendi Karol Kovaneni sõnul võib sellise huviga igati rahule jääda ning konkurss täitis oma eesmärgi. «Avatud konkursi üks eesmärk oli kaasata klubisid ja tekitada arutelu – see õnnestus. Lõpuks on meil vaja ühte peatreenerit. Saime neli erineva profiiliga, aga pädevat kandidaati, nii et isiklikult olen rahul,» rääkis Kovanen pärast juhatuse koosolekut.

Nelja kandidaadi nimesid eile veel ei avalikustatud (täna teatas ujumisliit, et oma kandidatuuri esitasid treener ja endine tippujuja Andres Olvik (30), Tartu Ujumisklubi juhatuse liige ja treener ning Tartu Ülikooli õppejõud Janno Jürgenson (37), Barcelona olümpial võistelnud endine ujuja Ilmar Ojase (43) ja Brasiilia juurtega hetkel Floridas ujumistreeneri ametit pidav Guilherme Goncalves Ferreira (33)). Kuigi ilma konkreetsete nimedeta on raske spekuleerida, kellest võiks saada koondise uus loots, kinnitas Kovanen, et laekunud avalduste põhjal saab avalduse esitajate tasemega igati rahule jääda. «Isiklikult näen, et vaja on head akadeemiliste teadmiste ja praktiliste kogemuste kooslust, mis aitaks ettevalmistusse tuua vajalikud lisateadmised ja praktikad. Baastöö tehakse klubides ära, puudu on spetsiifilistest erialateadmistest, milleta rahvusvahelisel tipptasemel läbi ei löö,» selgitas Kovanen, mida kandidaatidelt üleüldse oodati.

«Lõpuks ei loe, kui palju on kandidaate ja mis on nende keskmine tase, vaid kas leiame ühe hea, kes suudab klubid koostööle tuua ja vajaliku lisakvaliteedi pakkuda. Usun, et leiame nende kandidaatide seast sobiva peatreeneri,» kinnitas ujumisliidu president.

Kuigi ujumisliidu juhatusel on nelja avalduse esitaja nimed teada, läheb nende seast valiku tegemisega veel aega. Kovanen selgitas, et esmalt esitavad kandidaadid 1. oktoobril toimuval juhatuse ja treenerite kogu ühisel koosolekul oma kontseptsiooni – nii korraldusliku kui metodoloogilise. Kui sel kogunemisel osalejatel on pilt kandidaatidest selge, tuleb ujumisliidu presidendil veel konsulteerida klubidega ja seejärel langetab juhatus otsuse. Sellise korralduse eesmärk on saavutada võimalikult hästi töötav koostöömudel nii peatreeneri, sportlaste kui klubide vahel. Kui peatreeneri kandidaat välja valitakse, on tema töö algusaeg veel kokkuleppeline – konkursi reeglite järgi peaks uus koondise loots tööle hakkama hiljemalt uue aasta 1. jaanuarist, aga võimalusel juba varem.

Küll tuleb aga ujumisliidul lisaks värske juhendaja leidmisele lahendada ka igipõline probleem – kust leida peatreeneri palga jaoks raha. Seoses Eesti Olümpiakomitee finantseerimise süsteemi muutumisega ei ole enam koondiste peatreeneritele raha ette nähtud ja sama mure kummitab loomulikult ka ujujaid. Kovaneni sõnul tuleb aga sellest takistusest üle saada ja näiteks erinevalt judoliidust ei plaanita peatreeneri kohast loobuda.

«Hetkel mitte,» vastas Kovanen küsimusele, kas koondise lootsi palga jaoks on raha juba olemas. «Kuid enne peab plaan, tahe ja siht paigas olema. Kui ujumisrahvas ühiselt usub ja on valmis, küll siis leiab ka vahendid, selles ma ei kahtle. Sellist olukorda, et kõigepealt on raha ja hakata siis mõtlema, mis sellega pihta hakata, enam tõesti ei ole, ja arvan, et nii ongi õige,» andis Kovanen mõista, et EOK süsteemi muutumine ujumisliitu uperkuuti pole ajanud.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles