Reim: Eesti kaotab pidevalt talente

Kaarel Täll
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Omanimelise jalgpallikooli juhatajana teab Martin Reim täpselt, millised probleemid Eesti noortejalgpallis valitsevad.
Omanimelise jalgpallikooli juhatajana teab Martin Reim täpselt, millised probleemid Eesti noortejalgpallis valitsevad. Foto: Liis Treimann

Kuu aja eest rootslase Magnus Pehrssoni asemel Eestijalgpallikoondise peatreeneriks määratud Martin Reim räägib, miks on vaja riik jalgpallihalle täis ehitada ja millisel tasemel on Eesti mängijate järelkasv.

«Kui vaatan oma jalgpallikooli kohalt noortetöö võimalusi, siis aprillist oktoobrini tekib väljakuid, et kunstmurul treenida. Samas treenime viis kuud, see on peaaegu pool aastast, kas lumel, jääl või korvpallisaalis. Viimases saab muidugi mingil määral tehnikat arendada, kuid jalgpalli mõistes on see pool aastat paigal tammumist,» arutleb 45-aastane endine tippjalgpallur, kes mängis koondise eest 157 kohtumist. Lisaks tunnistab Reim, et Eestion viimastel aastatel kaotanud palju talente, keda pole suudetud jalgpalli juures hoida.

18-aastase Mattias Käidi näitel püüame jõuda selgusele, kas noorel on mõtet riskida ja end välismaa jalgpalliakadeemiasse pressida. Juttu tuleb ka Eesti jalgpallikoondise valukohast: standardolukordade kaitsmisest. «Peab kasutama kõiki võimalusi: blokeerimine, tõukamine, kinni hoidmine, segamine. Otsustavaks saavad kogemused, tarkus ja kavalus,» ütleb Reim.

Martin Reim, ütle ausalt, kui palju sa analüüsisid noortekoondise peatreenerina meeste võistkonna esitusi. Töökoha vahetus ei tulnud ju ka sinu jaoks täieliku üllatusena. Kas kogu aeg oli kuklas tiksumas mõte, et kui sina oleks praegu Magnus Pehrssoni asemel, siis...

Ma ei vaadanud ühtegi mängu pärast üle ega võtnud neid üksipulgi lahti. Loomulikult mõtlesin mängu ajal oma peas mängijate valiku üle ja milliseid ülesandeid neile väljakul anti. Selles mõttes oli keeruline, et mina polnud vastast analüüsinud ega teadnud täpselt, millises seisus üks või teine mees täpselt on. Oma kindla arvamuse saab siis öelda, kui oled kõigi asjadega kursis. Vastasel juhul oleks huupi pakkumine. Igal asjal on alati mingi sügavam seletus. Ma jälgisin ja vaatasin, mul tekkisid omad tunded ja mõtted. Noortekoondise juures oli piisavalt peamurdmist ning tasub ühele asjale keskenduda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles