Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Puhtaid suusariike jääb aina vähemaks

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Therese Johaug ja Martin Johnsrud Sundby on siin pildil veel rõõmsad, aga viimaste kuude jooksul on mõlemad pidanud vastama ka valusatele küsimustele. | FOTO: TT/SCANPIX

Dopinguskandaalidest puutumata jäänud suuri murdmaasuusariike võib kokku vaid lugeda ühe käe sõrmedel. Paari kuu jooksul on omad vitsad kätte saanud ka dopinguvastase võitluse etaloniks peetud Norra. Martin Johnsrud Sundby astmaravimi tarvitamise üle võib vaielda, aga neljapäeval teatas mullune naiste valitseja Therese Johaug, et tema organismist leiti anaboolset steroidi klostebooli.

Traditsioonilistest suusamaadest on nüüd kõige puhtama ajalooga Rootsi, Norra naaberriik ja vihane konkurent. Rootsi meedias võeti Johaugi uudis vastu kahetiselt. Tavapärastele «Oleme šokeeritud!»-reaktsioonidele lisandus ka kahjurõõmsaid avaldusi. «Mida ma teile siis rääkinud olen?» küsis ajakirjanik Lasse Arnell, kes oli väljaandes NWT juba kaks nädalat tagasi ilmunud kommentaaris Johaugi petiseks nimetanud.

Läbi aegade on dopinguvastase organisatsiooni andmebaasis registreeritud üle 70 murdmaasuusatamisega seotud dopingujuhtumi. Suurem osa neist puudutab Venemaa, Soome ja Austria sportlasi, teiste riikide patustajaid on tunduvalt vähem. Postimees tegi ülevaate, millistel tunnustatud suusariikidel on õnnestunud puhtalt pääseda ja kus on olnud eriti suured skandaalid.

Krooniline patustaja

Venemaa. Ljubov Jegorova, Larissa Lazutina, Olga Danilova, Julia Tšepalova, Sergei Širiajev, Jevgeni Dementjev – need on vaid mõned venelased, kes viimase 20 aasta jooksul dopinguga vahele on jäänud. Tõsi, päris viimastel aastatel pole Vene suusatajad dopinguga seoses enam tähelepanu keskpunktis olnud, aga samal ajal on ka nende tulemused nõrgemaks jäänud, eriti naiste seas.

Sinivalge vale

Soome. 2001. aastal võeti pärast Lahtis toimunud maailmameistrivõistlusi rajalt maha peaaegu kogu koondis. Põhjanaabrid tunnevad juhtunu pärast siiani suurt häbi, aga libastumisi on ette tulnud ka hiljem. Näiteks Kaisa Varis, kes suutis Lahti tragöödiast eemale hoida, on hiljem võistluskeelu saanud nii murdmaa- kui ka laskesuusatajana. Hilisematest juhtumitest võib esile tuua Juha Lallukka 2011. aasta kasvuhormooni tarvitamise ja 2014. aastal osutus petiseks EPOt võtnud Tero Similä.

Ka Alpides petetakse

Austria. Eelmise kümnendi keskpaik oli Austria suusatamisele edukas, aga õige pea sai selgeks, et kõrged kohad ei tulnud vaid värske õhu ja Alpi lehmade piima abil. 2006. aastal Torino olümpial toimunu tõttu sai pika võistluskeelu sama hästi kui kogu Austria meestekoondis, 2011. aastal jõudis järg ka nende edukaima suusataja Christian Hoffmanni kätte, kui avastati, et aastatel 2003–2006 oli ta kasutanud ulatuslikult veredopingut. 2014. aastal selgus, et ootamatult tippu tõusnud Johannes Dürr otsis abi EPOst.

«Üksiküritajad»

Dopinguskandaalid on olnud ka Eesti sangaritel Andrus Veerpalul (mõisteti kasvuhormooni-juhtumis lõpuks õigeks) ja Kristina Šmigun-Vähil (kaasus pole ikka veel lahendust leidnud), aga vähemalt praegu ei saa Eestit eespool mainitud riikidega samasse patta panna. Hispaaniat esindanud sakslane Johann Mühlegg langes 2002. aasta olümpial kiiresti taevast põrgusse, kui tema kehast leiti darbepoetiini ja võidetud kuldmedalid tuli tagastada.

Itaalia legendi Manuela di Centat süüdistasid pettuses rootslased, aga ametlikku kinnitust pole see leidnud. Küll sai 2014. aastal karistada tema kaasmaalane Valerio Checchi, sest hoidis 18 kuu jooksul kolm korda dopinguküttide eest kõrvale. Poola suusaäss Justyna Kowalczyk on norralaste kallal pikalt hambaid teritanud, aga 2005. aastal karistati teda esmalt kaheaastase võistluskeeluga, hiljem lühenes see enam kui poole võrra. Saksamaa suusakoondis on puhtalt pääsenud, aga napilt – 2014. aastaks oli kahekordne olümpiavõitja Evi Sachenbacher-Stehle jõudnud juba laskesuusatajaks hakata, kui ta Sotši olümpial keelatud aineid pruukis.

Oivikud

Seega jääbki alles üsna napp seltskond. Rootslased, prantslased ja tšehhid on neist muidugi kõige kõvemad, sest Sloveenias, Šveitsis, Kanadas ja USAs pole suusatamise kandepind nii lai. Tõsi, ameeriklane Kerry Lynch tunnistas 1987. aastal pärast MMi 15 km distantsil hõbemedali võitmist, et kasutas veredopingut. Tegu on tänapäeva suusatamise kontekstis siiski eelajaloolise juhtumiga.

Bjørgen oli Johaugi dopingust kuuldes šokis

Kuuekordne murdmaasuusatamise olümpiavõitja Marit Bjørgen andis eile pressikonverentsi ja kommenteeris oma koondisekaaslase Therese Johaugi dopingutarvitamist.

36-aastane Bjørgen pole pärast poja sündi saanud kogu aeg täie jõuga treenida ja on varem öelnud, et enne aastavahetust ta heasse vormi ei tõuse. Johaugi juhtum mõjus talle seetõttu raskelt. «Therese rääkis koondisele juhtunust kolmapäeva õhtul ja olime kõik šokis. Kavatsen talvel ikkagi suusarajale minna, aga Thereset nähes käis mu peast läbi mõte, kas tohutu pingutamine on seda kõike väärt,» ütles Bjørgen.

Johaug kasutas anaboolsete steroidide hulka kuuluvat klostebooli, mis tema enda sõnul sattus tema kehasse päiksepõletust ravivast kreemist Trofotermini. Vastutuse võttis koondise arst Fredrik Bendiksen, kes kinnitas, et tema soovitas sportlasel seda katkistele huultele määrida.

Tagasi üles