Eesti jalgpalli toetusrühma esimees: liikumine on terve ja õnneliku elu alus

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
19. oktoober 2016 19:37
Dmitri Dmitrijev. | FOTO: Liis Treimann

Eesti jalgpalli toetusrühma esimees, keskerakondlane Dmitri Dmitrijev sõnas täna parlamendis toimunud spordipoliitika arutelul, et spordi propageerimine juba varajasest east alates on ääretult tähtis, kuid paraku jäetakse see aeg-ajalt unarusse. Saadiku hinnangul on hästi toimiva spordipoliitikaga võimalik mõjutada inimeste liikumisharjumusi ja seeläbi ka inimeste tervist.

«Spordivaldkonna arengustrateegia «Spordipoliitika põhialused aastani 2030» on vajalik dokument, mis näitab riigi poolt valitud suundasid ning põhilisi seisukohti, mille eest seista soovitakse. Julgen öelda, et antud aruandes on mõndagi, millele omalt poolt alla kirjutaksin. Pean siinkohal silmas laste liikumisprogrammi väljatöötamist, mille eesmärgiks on laste kehalise aktiivsuse suurendamine. Kolmandik Eesti elanikkonnast ei tegele tänasel digitaalajastul üldse spordiga. Laste liikumisprogramm on suurepärane vahend tagamaks laste ja noorte huvi spordi vastu ka tulevikus,» rääkis Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Dmitrijev.

Riigikogulase hinnangul on Eesti spordipoliitikas ka mitmeid murekohti, mis vajavad lahendamist, eesotsas treenerite ning kohtunike töötasuga ja spordirajatiste ebaühtlase jaotusega üle kogu Eestimaa. «Selleks, et lastel tekiks juba noorena harjumus liikuda ja sporti teha, on meil vaja tublisid treenereid, kes suudaks noori motiveerida. Äärmiselt oluline on treenerite tasustamise ja sotsiaalsete garantiide küsimuse juures ka mitte ära unustada kohtunikke,» rääkis Dmitrijev.

«Rääkides spordirajatistest, siis ma alustaksin piirkonnast, kust ma olen parlamenti valitud. Ida-Virumaa on Eestis siiamaani ainus maakond, kus puudub esindusstaadion suurte spordiürituste korraldamiseks. Maapiirkondade spordirajatiste olemasolu ja seisukorda tuleb hoolikalt silmas pidada. Tähelepanu tuleb suunata erinevate rajatiste loomisele suusaradadest kuni korvpalliplatsideni ja jalgpalliväljakuteni ning seda Narvast kuni Sõrve sääreni välja,» lisas Dmitrijev.

«Viimase aspektina sooviksin aga mainida ujumist ja täpsemalt selle õpetamist. Leian, et meie eesmärk peab olema vähendada ujumiseõpetuse kaudu uppunute arvu. Tegemist oleks suure sammuga edasi, eriti arvestades meie demograafilist seisu ja iga inimese hindamatu tähtsust ühiskonnas ja majanduses. Seetõttu on väga tugevat rõhku vaja panna laste ujumiskursuse algõpetusele. Õnneks on ka antud teema tegevusprogrammis luubi alla võetud. Sport on tuleviku tervise alus ning ma siiralt loodan, et tulevikus on Eesti inimesed veelgi aktiivsemad spordihuvilised,» lõpetas Dmitrijev.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL