Rahvusvaheline Antidopingu Agentuur (WADA) avaldas sõltumatute uurijate poolt koostatud raporti, kust selgus, et Rio olümpiamängudel oli dopingukontroll puudulik. Paljud võetud proovid olid kehtetud ning pea pooltelt sportlastelt ei võetud mitte ühtegi dopinguproovi.
Rio olümpiamängudel dopinguküttide tööd jälginud sõltumatud vaatlejad avaldasid WADA 55 lehekülje pikkuses raportis ülevaate Rios toimunud dopingukontrollist. Tuleb välja, et kuigi olümpiamängudel osales 11 470 sportlast, kontrolliti neist vaid natukene rohkem kui pooli. Täpsemalt jäid täiesti testimata 4125 sportlast, kellest 1913 olid kümne kõrgema riskitasemega spordiala esindajad. Raportis kirjutatakse ka, et mõnel päeval tuli kuni 50 protsenti planeeritud testimistest tühistada.
Kuid probleeme oli veelgi. Vähemalt 100 dopinguproovi ei suudetud sportlastega sobitada, kuna neid ei sisestatud andmebaasi korrektselt. Üks dopinguproov leiti näiteks üles kaks nädalat pärast olümpiamängude lõppu.
Kõrgema riskiga spordialade puhul, nagu näiteks tõstmine, sisuliselt puudus vereproovide võtmine. Võistlusväliselt ei testitud jalgpallureid. Palju probleeme esines dopingutöötajatega. Näiteks mitmel korral ei ilmunud dopingukontrolöridest saateinimesed võistluspaigale kohale, neil puudus piisav väljaõpe ning transportlik korralduski jättis soovida. Lisaks ei rääkinud saateinimesed kuigi hästi inglise keelt, mis põhjustas omakorda probleeme.
Dopinguküttidel puudus mitmel korral informatsioon sportlaste asukoha kohta ning nad pidid teistelt koondiseliikmetelt nende kohta uurima. Sõltumatud vaatlejad kirjutasid raportisse, et kogenematu antidopingu personaliga ei tohi olümpiamängudel tööd teha. «Nad olid koolitamata ning kogenematud. Nad ei oleks tohtinud olümpial töötada. See vähendab sportlaste seas antidopingu usaldusväärsust ning usku antidopingu programmi. Sportlastel, kes tahtsid süsteemi kuritarvitada, tekkis selleks hea võimalus.»