Priit Pullerits: Aga mis klassi kuulute teie?

Värvikas ajakirjanik, Priit Pullerits läbi aegade Foto: Sille Annuk

Kes meist ei tahaks teada, kuhu liigitume võrreldes teistega. Olen ma tark või rumal, tubli või laisk, õnnelik või õnnetu. Võta nüüd kinni – kõik on ju suhteline. Aga mõned asjad me elus on siiski mõõdetavad.

Näiteks see, kui vapper ja edukas suusataja te olete.Finišiprotokoll ütleb seda.

Laias laastus võib Tartu maratoni lõpuprotokolli põhjal liigitada osalejaid järgmiselt:

1.–30. – elukutselised. Nemad elavad selleks, et treenida ja võistelda. Sport on neile töö.

30.–100.– professionaalsed harrastajad. Nemad treenivad aastaringselt läbimõeldult, sest teavad üksikasjadeni, kuidas ennast vormi viia, tunnevad oma keha ning jälgivad hoolega pulssi ja menüüd. Kuid lootus elukutseliste hulka jõuda: null.

100.–250.– võimekad harrastajad. Nemad harjutavad samuti suurte koormustega, talvel kuni 40 tundi kuus, aga igaühel esinevad oma puudujäägid: ühtedel jätab soovida sõidutehnika, teistel puudub kätes või jalgades piisav ramm. Lootus tõusta professionaalsete harrastajate klassi: sihipärase tööga võib-olla saavutatav.

250.–400. – visad harrastajad. Nemad teevad samuti tublisti trenni, aga ei võta sporti ülemäära tõsise näoga. Erinevalt võimekatest harrastajatest ei võta nad südamesse, kui näiteks mullusega kõrvutades kas või sada kohta kaotama peaksid. Lootus tõusta võimekate harrastajate hulka: igati teostatav, kui vaid veidi rohkem vaeva näha.

400.–700.– tublid harrastajad. Nemadki treenivad regulaarselt, aga ei unusta seejuures, et spordis peab leiduma ka rõõmu ja naudingut. Kui võistlus ei õnnestu, ei tõmba nad seepärast veel kulmu kipra – lõpuks oli ju üks tore päev ja tore sõit! Lootus tõusta visade harrastajate sekka: enamikule jõukohane.

700.–1500.– tavaharrastajad. Neile ei ole nädalas vähemalt viis korda harjutada elu üheks keskseks ülesandeks. Loomulikult on nad Tartu maratoni eel valmis treeningutel rohkem pingutama, aga muu elurütm ei tohi sellest kannatada. Lootus tublide harrastajate hulka jõuda:

täiesti jõukohane, kui nad ennast rohkem tagant sunniks.

1500.–3000. – hooajasportijad. Neile on Tartu maraton erutav sündmus, mis kannustab talvel vähemalt kolm-neli korda nädalas suusatamas käima. Aga muudel aastaaegadel kuu-kaks mitte midagi teha – selle pärast ei hakka nende süda küll valutama. Lootus tavaharrastajaks saada: palun väga, treenige regulaarsemalt!

3000.–5000.– pidupäevamaratonilased. Neile on Tartu maraton samuti erutav, aga üksjagu ka heidutav: kas ikka jõuab inimliku enesetundega lõpuni sõita? Sest treeningud on valdavalt juhuslikud ja lünklikud. Lootus hooajasportijaks saada: palun väga, võtke end kätte!

5000.–...– juhuosalejad. Nende seas on enamik selliseid, kelles on uljast pealehakkamist ja avantürismi üksjagu rohkem kui noid võimeid ja omadusi, mis pika suusasõidu nauditavaks muudavad. Aga enesesundi neil jagub – see neid finišisse kannabki. Lootus pidupäevamaratonilaseks saada: selle elluviimist küll keegi ei takista.