Lisamäng tiitli nimel – kas oleme originaalitsejad või mitte?

Kristjan Jaak Kangur
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Infoneti ja Nõmme Kalju laupäevases mängus võib meistriks tulla nii üks kui ka teine. Aga ei pruugi tulla kumbki!
Infoneti ja Nõmme Kalju laupäevases mängus võib meistriks tulla nii üks kui ka teine. Aga ei pruugi tulla kumbki! Foto: Tairo Lutter

Eestimeister jalgpallis võib selguda sel laupäeval – aga ei pruugi. Kui kulda jahtiv kolmik Infonet-Levadia-Kalju ruletiratast piisavalt osavalt keerutab, võib juhtuda, et meistriliiga enam kui veerandsajandi pikkuses ajaloos teistkordselt vajatakse võitja selgitamiseks lisamängu. Miks üldse nii – selgub ju enamikus Euroopa liigades meister palju proosalisemal moel ehk üldist väravate vahet või omavahelisi mänge vaadates?

«Kõnealune klausel on pärit 1990ndate esimest poolest ehk ajast üle 20 aasta tagasi. Margus Luik leidis täna (eile – toim) 1993/1994. hooaja juhendi, kus lisamäng sees,» meenutab Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak. «Kas sellel oli ka konkreetset eeskuju, seda ei mäleta enam keegi. Pigem oli põhjuseks soov, et meistri selgitaks selge paremus, aga olen nõus, et see ei ole klassikaliselt jalgpalliline lahendus.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles