Reim: kõva õppetund ka mulle treenerina, läksime taktikaga alt (1)

Kristjan Jaak Kangur
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti jalgpallikoondise peatreener Martin Reim.
Eesti jalgpallikoondise peatreener Martin Reim. Foto: SCANPIX

Eesti jalgpallikoondise peatreener Martin Reim tunnistas pärast Belgialt saadud hävitavat 1:8 kaotust, et tegi taktikalisi vigu, lootes liialt palju Eesti ründemängu ehitada.

«Pärast nii suurt kaotust pole muud öelda, kui et taktikaliselt läksime alt. Arvasime või lootsime, et suudame oma ideega paremini hakkama saada. Nii kiiresti ei saa kohe öelda, mida oleks täpselt pidanud teistmoodi tegema, aga see, kuidas belglased ründefaasis mängisid oli kindlasti muljetavaldav. Kõva õppetund ka mulle treenerina, olime liiga optimistlikud,» tõdes Reim.

«Võtsime enne mängu otsuse, et ei lähe ainult kaitsesse istuma, sest varem või hiljem nad leiavad momendid, kust värav lüüa. Kui me palli üldse ei hoia, kaob mäng meil täitsa ära,» selgitas Reim valitud taktikat. «Üritasime neid mingitel hetkedel ülevalt survestada, sest teadsime, et Belgia nii-öelda nõrgim lüli on kaitse, aga täna oli ka see meile liialt kõva pähkel. Me ei saanud sealt piisavalt palju palle kätte ja pigem tekitas see kaitsefaasis Belgia ründajatele suuri ruume, kus neil oli meeldiv liikuda.»

Reimi sõnul aimati seda ohtu ette, kuid otsustati ikkagi ise rünnata. «Teisel poolajal tõmbusime kompaktsemalt kaitsesse, aga nagu näha oli, muutus asi veel hullemaks, sest olime ise nii alla surutud, et ei suutnud enam palli hoida. Kui tuli ka natuke mingi väsimus, muutus kiiruste vahe veel suuremaks ja hakkasime ka väga palju individuaalselt hiljaks jääma ega jõudnud üksteist julgestama,» nentis Reim.

«Iga teine taktika olnuks parem. Loomulikult peab sellistes mängudes olema mingil määral õnne, et kõik rikošetid sisse ei läheks. Aga vastane oli ka selline, kes karistab kõik võimalused ära,» lisas Reim.

Peatreener tunnistas, et ebaõnnestunud taktikavalikust hoolimata ei olnud tal 0:3 seisult plaanis kiiret vahetust teha, sest ta ei näinud käiku, mis oleks võinud mängu kohe muutust tuua. «Kui vaadata mängijate valikut, siis ega väga palju ei olnud valikuvariante. Ütleksin isegi, et ma ei alustaks teistsuguse koosseisuga. Lihtsalt ma ei laseks nii paljudel mängijatel minna üles survet tegema. See on esimene asi, mis oleks ehk natuke päästnud. Läksime riskile, üritasime eest palli röövida, aga see eriti ei toiminud.»

Reimi sõnul jagus tal sedapuhku mehi küll ründeliini, ent mitte kaitsesse või kaitsva poolkaitsja kohale. «Pole ka mõtet teha vahetust vahetuse pärast, sellel peab olema mingi mõte taga. Teisel poolajal hakkas vasak äär põlema, kui Luts, kes on üks meie võtmemängijaid, väsis ja jõud kadus. Tagantjärgi oleks ehk võinud selle vahetuse varem teha, aga eks ikka loodud oma ründemängijatele,» arutles Reim.

Eesti on saanud sel aastal juba kolm väga suurt kaotust – suvel saadi EMi eel 0:7 saun Portugalilt, Bosniale ja Hertsegoviinale jäädi valiktsükli alguses alla 0:5 ning nüüd siis «pakk» Belgialt. Kuidas edasi minna? «Kui mingil hetkel on klassivahe nii suur, siis pole midagi teha – peame istuma suuremate jõududega kaitses. Samas oli alles ju probleem sellest, et meil oli liiga palju kaitsemängijaid,» viitas Reim eelmist peatreenerit Magnus Pehrssonit saatnud kriitikale.

«Muidugi oleksid võinud äärepoolkaitsjad olla veel kaitsvamad, oleks ehk suutnud mõne värava ära hoida, kuid siis poleks me suutnud ründefaasis niigi palju ära teha. Kindlasti on vaja, et meil oleks rohkem kui üks-kaks ründavat mängijat väljakul,» arutles Reim. «Aga kui tuleb nii palju väravaid, siis oli taktika vale – siin polegi rohkem midagi öelda.» 

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles