Hooldemees Urmas Välbe on Andrus Veerpalu ja Jaak Maed tundnud juba üle 18 aasta. Nende aastate jooksul pole ta nende kahe pärast hinges veel kunagi nii suurt muret tundnud kui praegu.
Välbe: Mae ja Veerpalu vajavad MMil medalivõiduks imet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ligi 20 aastaga on Välbe Maed ja Veerpalu hästi tundma õppinud. Nii suusarajal nendega võisteldes kui ka mõlema mehe suuski määrides. Ta on kõrvalt näinud nii mõlema tiitlivõistluste triumfe, nappe kaotusi kui ka võitlusi valusate vigastustega.
Ent nende aastate jooksul pole ta tiitlivõistluste eel veel kunagi nii suures teadmatuses olnud. Kas Andrus Veerpalu saab 1. märtsil Holmenkollenis oma eeldatava lahkumisetenduse anda? Kas palavik taandub ja ta saab taas treenima hakata? Kas Jaak Mae jõuab seitsme päevaga oma vormi parandada? Kas mõni eestlane jõuab MMil poodiumile?
Eneseusk aitab
Need on küsimused, millele tulevad peagi vastused. MMi avastart on 24. veebruaril vabatehnikasprindis. 1. märtsil sõidetakse Holmenkollenis 15 km eraldistardist klassikat. Jäänud on kõigest seitse päeva. Kas sellest piisab?
«Andrusel on niivõrd kõva usk iseendasse. Ausalt öeldes – mina poleks kunagi uskunud, et ta selliste saavutusteni jõuab. Aga tema uskus alati,» meenutas Välbe. «Esimestel aastatel polnud tal vahet, kas oli viimane või esimene. Ta treenis alati sama tugevalt. Ei halastanud endale kunagi. Hullumeelne tahtejõud.»
Selles, et Veerpalu ka 1. märtsil Holmenkollenis stardis on, Välbe ei kahtle. Ainuke asi, milles ta kahtleb, on see, kuidas on vahepeal põetud viirushaigus Veerpalu vormile mõjunud. Kui laastavad on viirushaiguse tagajärjed?
«MMile tuleb ta kindlasti. Aga palavik pole vesi tema veskile. See pole kohe üldse mitte hea,» nentis Välbe, kelle sõnul ei juhtuks ka siis midagi, kui Veerpalu otsustab MMist siiski loobuda. «Elu läheks ikka edasi. Loomulikult ma loodan, et nii siiski ei juhtu. Ikka loodan, et ta tuleb ja võistleb. Et ta tuleb sellest olukorrast välja.»
Kuigi juba pärast mulluse hooaja lõppu räägiti, et Veerpalu ja Mae annavad just Holmenkollenis oma lahkumisetenduse, polnud Välbe selles sugugi kindel. Vähemalt neist ühe puhul. «Ühe mehe jaoks on kindlasti tegemist lahkumisetendusega. Tundub, et Jacki (Jaak Mae) jaoks aitab juba küll tippspordist. Andrus võib veel edasi teha. Miks mitte?» arutles Välbe ja lisas: «Olen kindel, et mingis elemendis teeb Andrus tippsporti edasi. Kas hakkab valmistuma tiitlivõistlusteks või sõidab maratone – seda ei tea keegi.»
Samas rõhutas Välbe, et tegemist on vaid spekulatsiooniga. Õigeid vastuseid ei tea ilmselt kumbki nimetatu isegi veel kindlalt. Samamoodi nagu ei tea keegi seda, mis hakkab juhtuma 1. märtsil. Millises seisus on eestlaste konkurendid? Milline on ilm? Ja mis kõige tähtsam – mis seisus on Veerpalu ja Mae?
«Vähemalt Jaak on viimaste nädalatega järjest paremaks läinud. Kõik on võimalik. Medalivõit on muidugi üliraske. Selleks peab ime juhtuma,» rääkis Välbe, kelle sõnul vajab Veerpalu medalivõiduks pisut väiksemat imet kui Mae. «See, kuidas palavik mõjub, on täiesti individuaalne. Teinekord on palavikus olles ülikõvasid sõite tehtud. Samas võivad tagajärjed ka hullemad olla – viirus võib vormi sootuks lõhkuda.»
Kaval plaan?
Selleks et Holmenkollenis startida, vajab Veerpalu hädasti viimaseid tugevaid treeninguid. Ideaalselt mõjunuks ka laupäevane Drammeni MK-etapp, kus oli kavas eraldistardist 15 km klassikasõit. «Päris haigevoodist ei saa võistlustulle loomulikult hüpata. Ta peab kolm-neli päeva enne MMi tegema ühe korraliku lahtisõidu. Nii nagu alati.»
Kui kuluaarides sosistatakse, et haigus ja selle ümber käiv jutt on Eesti suusakoondise peatreeneri Mati Alaveri ja Veerpalu enda kaval taktikaline plaan, siis Välbe lükkas selle arvamuse kindlalt ümber. Sellist varianti lihtsalt polevat.
«Taktika olnuks see siis, kui Veerpalu oleks Drammenisse kohale sõitnud ja öelnud siis, et ilm on liiga külm ja ta ikka ei stardi. Laupäevane etapp olnuks väga vajalik! Naljalt poleks nad sellest loobunud. Aga ju siis tuli selline raske otsus vastu võtta,» sõnas Välbe.
MMi ajakava (eestlaste võistlused)
24. veebruar: sprint (V)
25. veebruar: suusahüpped (kvalifikatsioon, normaalmägi)
26. veebruar: kahevõistlus ning 7,5 + 7,5 km suusavahetusega sõit (N)
27. veebruar: meeste 15 + 15 km suusavahetusega sõit
28. veebruar: kahevõistluse meeskonnavõistlus ning naiste 10 km (kl)
1. märts: meeste 15 km (kl)
2. märts: kahevõistlus, sprinditeade (V) ning suusahüpped (suur mägi)
3. märts: naiste 4 x 5 km teatesõit (eestlannad ei osale)
4. märts: kahevõistlus meeskonnavõistlus (suur mägi) ning meeste 4 x 10 km teatesõit
5. märts: naiste 30 km ühisstardist (V)
6. märts: meeste 50 km ühisstardist (V)
Eesti koondis
Murdmaasuusatamine
• Andrus Veerpalu, Jaak Mae, Kein Einaste, Aivar Rehemaa, Algo Kärp, Eeri Vahtra, Kaspar Kokk, Anti Saarepuu, Timo Simonlatser, Peeter Kümmel, Karel Tammjärv, Kaija Udras, Laura Rohtla, Triin Ojaste, Piret Pormeister
Kahevõistlus
• Kaarel Nurmsalu, Kail Piho, Aldo Leetoja, Karl August Tiirmaa, Han Hendrik Piho
Suusahüpped
• Illimar Pärn, Siim Tanel Sammelselg