Aita lapsel suusatama õppida

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Maratoni lastesõidud.
Tartu Maratoni lastesõidud. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Kui esimesed suusasammud teha 9–10aastaselt, läheb korralikult sõitma õppimine tavaliselt suure vaevaga. Mismoodi peaks emad-isad tegutsema, et laps hakkaks suusatamisest varakult mõnu tundma, selleks jagab nõu Tartu Ülikooli suusaspordi lektor Allar Kivil:




1. Suusatamise õppimist võiks alustada 3–4aastaselt, sest mida varem algust teha, seda kergem on õppida. Kes tahab, võib lapse juba ka 2-aastasena suuskadele panna – aga ainult selleks, et suuskadel jalutada.

2. Vanemad ei tohiks kõrvalt liiga palju manitseda ja õpetada, muidu tekib lapsel vastumeelsus.
Kõige parem, kui vanem ise samuti suuskadel oleks. Laps näeb, kuidas tema ema või isa suuskadel liigub ning püüab järele teha. Siis polegi vaja palju seletada, sest eeskuju innustab.

3. Alustuseks tasub lapsel suuskadel liikuda keppideta, sest need pigem segavad ja ajavad rütmi sassi. Ilma keppideta liiguvad käed vabalt ning laps saavutab kiiremini suusatamiseks vajaliku rütmi. Loomulikult peaks ka keppidega sõitu tegema.

4. Esimeste asjade seas tasub õppida laugel mäel jäljes laskumist. Las laps võtab nn madalasendi ehk sügavküki – see aitab hästi kätte saada tasakaalutunnetuse.

5. Laps peab kindlasti alustama klassikalise sõiduviisi õppimisest. See on talle füsioloogiliselt sobivam: liikumine on sümmeetriline ja otse, mõlemad kehapooled ning käed töötavad võrdselt, samuti ei vääna ta põlvi ega hüppeliigest. Liiga varases eas liiga palju uisku sõites võib rüht ühele poole kõveraks painduda.

6. Uisutehnika õppimist tasub alustada alles siis, kui laps on suuskadel saavutanud tasakaalu ja oskab laskuda – uisutehnika nõuab ju ühel jalal libisemise oskust. Selle omandamiseks on soovitav laskuda jäljest väljas, teha laskudes väikseid kükke või hüplemisi. Käärasendit on parem õppida kergel tõusul, kus on ka kergem panna suusad kantima.

7. Puusuusad on algõppeks head, sest ei tiku liiga libisema, kuid neid ei ole nüüdisajal eriti saada. Need vanemad, kes suuski pidama määrida ei oska või ei taha, võiks lapsele algul osta sakilise, mittemääritava põhjaga suusad. Need, kes määrida oskavad, võiks valida lapsele sileda põhjaga suusad.

8. Varustus, näiteks suusasidemed, olgu korralikud, et jalg ilusti suusal püsiks ja liikudes lahti ei tuleks, sest see tekitab lapses trotsi. Kummid ja kannapingutid kõlbavad vaid suuskadel jalutamise õppimiseks.
Kepid ulatugu ikka õlgadeni ehk olgu 85 protsenti lapse pikkusest, et ta saaks õigesti ja korralikult tõugata.

9. Tähtis pole korraga palju suusatada, vaid pigem võimalikult sagedasti, näiteks kolm korda nädalas korraga 20-30 minutit. Muidu laps väsib. Suusatama minnes võiks ka kelgu kaasa võtta, et lapsel oleks pärast lõbus mäest alla lasta.

10. Päris alguses võiks lapsele suusatama minnes panna selga jope või talvekombinesooni.
Peaasi, et sõrmed ja varbad külmatama ei hakkaks – seetõttu võiks käes olla villased labakud. Kui laps suudab järjest suusatada juba kilomeetri, alles siis võiks talle selga panna dressi ning kätte sõrmikud.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles