Eesti kergejõustikuässadel on Teemantliigas võimalus paremaid tulemusi teha

Ats Kuldkepp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Martin Kupper (vasakult) ja Gerd Kanter Rio olümpiamängudel.
Martin Kupper (vasakult) ja Gerd Kanter Rio olümpiamängudel. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Kergejõustiku Teemantliiga korraldajad teatasid, et uuest hooajast antakse väljakualade sooritajatele rohkem võimalusi häid tulemusi teha. Muudatusi on ka Teemantliiga formaadis.

Möödunud hooajal katsetati Teemantliigas süsteemi, kus näiteks meeste kettaheites said kõik kuus katset sooritada vaid need, kes olid kolme katse järel paremusjärjestuses esimese nelja seas. Nüüd saavad kõik sportlased teha kuus katset. Seega ei tähenda ebaõnnestunud algus enam kiiret riietusruumi minekut, vaid võimalusi häid tulemusi teha on rohkem.

2017. aastal on Teemantliigas 12 nii-öelda tavavõistlust ja kaks finaali. Finaaletapile pääsevad ainult need, kes on tavavõistlustelt kõige enam punkte saanud. Kui muidu saab iga ala võitja auhinnarahana 10 000 dollarit, siis finaaletapi esikohaga teenib ta 50 000 dollarit.

Nagu tavaks, siis igal etapil kõiki alasid kavas pole. Nii on kettaheitjatel Gerd Kanteril ja Martin Kupperil võimalus kaasa teha Shanghais, Oslos, Stockholmis, Londonis ja finaaletapil Brüsselis. Ksenija Balta meelisala kaugushüpe on kavas Eugene'is, Oslos, Lausanne'is, Londonis ja samuti Brüsseli finaaletapil. Teine finaal on Zürichis, seal võtavad teiste seas mõõtu meeste 100 meetri jooksjad ja naisodaviskajad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles