Suur paljastus tulekul: kas dopinguskandaalile kirjutatakse uus rabav peatükk?

Kristjan Jaak Kangur
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lance Armstrong.
Lance Armstrong. Foto: SCANPIX

Kanali CBS tunnustatud telesaade «60 minutit» laseb jaanuari lõpus eetrisse saate, kus käsitletakse mehaanilise dopingu teemat jalgrattaspordis. Kahtlustuste keskmes on ka ameeriklaste langenud kangelane Lance Armstrong.

Portaal Cyclingnews kirjutab, et «60 minutit» käis Ungaris rääkimas Istvan Varjasega. Madjar on mees, kes on paljude arvates mehaanilise dopingu leiutaja, kuid viimasel ajal on ta korduvalt vihjanud soovile oma lugu ära rääkida. Cyclingnewsi andmetel jõuab paljastav saade eetrisse laupäeval, 28. jaanuaril.

Veebileht Front Page Cycling on samuti punktide ühendamisega tegelenud ning väidab, et ajakirjanik Bill Whitaker reisis tänavu juunis Ungarisse ning kohtus seal Varjasega, kes andis talle intervjuu ja näitas ühtlasi mehaanilise dopinguga seotud saladusi. Samuti olevat Whitaker vestelnud Armstrongi endiste tiimikaaslaste Tyler Hamiltoni ja Greg LeMondiga, kes on sageli mehaanilisest dopingust rääkinud ning kritiseerinud UCI võimetust seda tuvastada.

Kahtlused, et osa rattureid võib kasutada mehaanilist dopingut, kerkisid esmakordselt esile 2010. aastal, kui märgati, et tippvõistluste ajal toimuvad kummalised rattavahetused. UCI avastas seejärel, et Belgia noorrattur Femke van den Driessche kasutas cyclo-cross’i MMil mehaanilise dopinguga varustatud ratast. Belglannale määrati kuueaastane võistluskeeld. Tänaseks on UCI välja töötanud seadme, millega on võimalik tuvastada mehaanilise seadme poolt tekitatavat magnetvälja.

Varjas rääkis detsembri keskel Prantsusmaa ajalehele Le Monde, et USA ajakirjanikud uurivad asja. Prantslaste hinnangul võivad paljastused olla sama mõjuvõimsad kui kunagine Festina afäär, mis paljastas laiaulatuslik dopingutarvitamise ja mille tõttu oleks äärepealt pooleli jäetud 1998. aasta Tour de France.

Varjas väitis, et müüs oma mootori esimese prototüübi maha juba 1998. aastal ning osana tehingust lubas ta kümme aastat tehnoloogiast mitte rääkida ja seda mitte edasi arendada. Ta ei öelnud siiski, kes võis kümneaastase perioodi jooksul mootorist kasu lõigata. «Mulle ei makstud tehtud töö eest, kuid maksti selle eest, et hoidsin suu kinni. Et teada, kes mootorit kasutas, tuleb vaadata väntamissagedust. Väiksemad mootorid töötavad paremini, kui pedaali väntamissagedus on kõrge ja käik väike,» selgitas Varjas.

Le Monde rääkis artikli tarbeks ka Armstrongiga, kuid ameeriklane kinnitas taas, et pole iial mehaanilist dopingut kasutanud. Sama oli ta oktoobris väitnud ka Iiri raadiosaate Off The Ball ajakirjanikule Ger Gilroyle. «Ma ei ole oma rattale iial mootorit külge pannud ja ma pole ka Varjasega iial kohtunud,» sõnas Armstrong.

Varjase sõnul annavad uusimad mootorid ratturile 15 sekundiks lisavõimsust, mis võimaldab petturil konkurentide eest minema spurtida. Sama efekti pole ühelgi dopingainel. «Mootor on võimalik tänu Bluetoothile eemal aktiveerida, olgu siis puldi või kella abil. Seda saab kontrollida tiimi autost ja rattur ei pruugi isegi teada, et tema ratta sees on mootor,» rääkis Varjas. «Tundub lihtsalt, nagu oleks sul eriti hea päev. See mudel on mõeldud suurte kiiruste jaoks ehk peamiselt temposõiduks.»

Varjas on olnud alati skeptiline UCI suhtes, kelle arvates piisab seadmete leidmiseks tahvelarvutist. Tema soovitus peidetud magnetite leidmiseks on lihtne: «Kaaluge tagaratast. Kui seal on mootor, kaalub ratas tavapärasest 800 grammi rohkem. Kui selle kaal on kaks kilo, tuleb see kontrolliks lahti võtta.»

Ungarlase väitel külastas teda kolm aastat tagasi doktor Michele Ferrari, kes kannab Armstrongile ja teistele ratturitele dopingu andmise eest eluaegset töökeeldu. Ferrari soovis mehaanilise dopingu tööpõhimõtet ja mõju täpsemalt mõista – itaallane olevat olnud mures selle pärast, et mehaaniline doping võib asendada tema pakutavad meetodid. «Ferrari tahtis teada, kas ta on oma oskused kaotanud. Ta ei saanud aru, kas tema teeb midagi valesti või on küsimus mootorites. Lubasin tal ühte ratas katsetada ja tema jaoks sai pilt selgeks,» kirjeldas Vargas toimunut mitmetähenduslikult.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles