Laste varjupaikades peatuvad lapsed osalesid SEB Heategevusfondi abiga Tartu Maratoni lastesõitudel

, MTÜ SEB Heategevusfond
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
26-ndal veebruaril peeti Tartus, Tähtevere Spordipargis 40. Tartu Maratoni TILLUsõit ja MINImaraton.
26-ndal veebruaril peeti Tartus, Tähtevere Spordipargis 40. Tartu Maratoni TILLUsõit ja MINImaraton. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Veebruari lõpus näitasid varjupaikades peatuvad lapsed 100 uhiuue suusapaariga sportlikke tulemusi Tartu Maratoni MINImaratoni suusarajal, sõites 1100 võistleja seas.

 


Ühed neist osalesid TILLUsõidul ja teised MINimaratonil, valides läbitavaks distantsiks 500 m kuni 1,5 km ning suuremad lapsed 2 kuni 4 km raja. Maratonipäev oli laste jaoks tore väljakutse, kus enda vastupidavust ja võitlusvaimu näidati.

8-aastane Andreas veetis suusarajal suurema osa ajast küll külili, kuid kasvataja abiga rühkis distantsi võiduka lõpuni! Peamiseks motivaatoriks oli oli tema jaoks medal, mis raja lõpus anti. Ise oli poiss selle kogemusega väga rahul!

12-aastane Hindrek jagas maratonirajalt saabudes vaimustunult ja suurelt õhates oma muljeid: "Ma tõesti käisin Tartu maratonil Päris tõesti! Tartus, maratonil ja mina ka suusatasin siin! Jesssss! Nii lahe oli, suureks saades lähen juba pikale rajale ka, kindlasti!"

13-aastasel Andreil oli õnne Tartu Maratoni korraldatud õnneloosis. Tema võitis omale isiklikud suusad ning oli väga uhke selle üle, paludes tagasiteel koju korduvalt bussijuhilt peatusi, et saaks oma uhiuusi suuski pakiruumis imetleda. Poiss oli veendunud, et nende imeilusate suuskadega võidab ta lähiajal veel mitmeid medaleid.

8-aastane Andre sõitis nii kiiresti, et tal õnnestus 500 m pikkune TILLUmaraton esimesena lõpetada ja sõidu järel rääkis ta õhinal: "Mõtle, ma sain ESIMESE koha! Kõik plaksutasid mulle, kui ma finišisse jõudsin! Ma olin nagu Veerpalu! Päriselt ka!". Teised tagapool sõitnud poisid hakkasid seda juttu kuulates norima, et mis Veerpalu. Selle peale kostis Andre uuesti: "Päriselt ka!" Ja nii mitu korda, talle meeldis üksinda särada.

13-aastane Ander tegi koju tagasi jõudes kohe õunaaeda suusarajad sisse ja käib iga päev seal harjutamas. Ta usub kindlalt, et harjutamine teeb meistriks!

11-aastane Leonid on suures kurbuses, sest tema on värskelt emast eraldatud poiss ja nii ei olnud valmis jagama ka oma suusapäevaemotsioone. Kuid kasvataja sõnul oli poiss tõeliselt uljas! See tore suusapäev ja väljasõit aitasid mõnekski ajaks peletada lapse muremõtted.

7-aastane Vera oli esimest korda suuskadel ning ei jõudnud lõpuni sõita. Tüdrukul läks tuju sellest nii ära, et isegi pisar tuli silma: „Ma ei saanud sõita, suusad on ju nii libedad..“ Aga ta tuju läks jälle heaks, kui sai auhinna loosirattast.

Väike 5-aastane Hanna, kes sai esimest korda suusad alla alles maratonipäeval, jutustas: „Ma nägin üldse esimest korda elus suuski! Ma suusatasin oma lasteaia sõbra Lille kõrval. Me tegime alguses harjutusliigutusi, et kuidas see suusatamine käib. See oli tore, põnev tunne. Siis üks onu hõikas, et nüüd me loeme kõik viieni ja siis – start, läks! Rajal sõitsin ma üksi. Raske oli sõita, kogu aeg ei tahtnud kepid lume seest välja tulla,“ ja ta lisas hõiskega: „Kui ma lõppu jõudsin, siis ma sain –medali!“

Seitsmene Hans rääkis: „Mina olin lasteaias varem suusatanud. Suusatada oli raske, kõik põngerjad jäid ette! Üks kord läksid mu suusad sõlmegi! Oleks ma kõige ees olnud, oleks ma kohe kolm kingitust saanud! I koha ja medali sain ikka!“

13-aastane Kostja jutustas esmaspäeval koolis värvikaid maratonilugusid klassikaaslastele ja õpetajatele, näitas uhkusega medalit ja Tartu Maratoni rinnamärki, mis suusapeolt kaasa sai.

Narva Laste Varjupaiga juhataja Liidia Sõnkova jagas: „Mul ei ole sõnu oma tunnete väljendamiseks! Suur tänu ilusa, huvitava, kasuliku, läbimõeldud ja hästi korraldatud spordipeo eest! Algul hoidsid lapsed meie lähedale, ent peatselt suundusid nad julgelt seda armastuse ja tervise territooriumi vallutama. Nägin pealt sellist olukorda, kus 10-aastane Diana nägi plüüskaru maskotti, jooksis selle juurde ja hakkas seda kallistama, korrates lugematul korral omaette, et ta on nii pehme ja hea. Diana ema võeti ootamatult aprillikuuni vahi alla, laps ei saanud millestki aru, sulgus endasse ja jäi haigeks - siin aga kohtas ta head ja mõistvat sõpra ning tagasiteel bussis rääkis Diana sellest kohtumisest karuga õnnelikult ja teistele lastele naeratades. Üritus on ära teeninud kõige soojemad tänusõnad. Meie oleme rõõmuga ka järgmistel aastatel valmis suusad alla panema ning oma õnne ja tervise järele kihutama!“

Paljude varjupaigas viibivate laste jaoks on see talv olnud esimene võimalus suuskadel sõitmist proovida. Siiras tänu kõigile annetajatele, kelle toel soetasime laste varjupaikadele 100 suusapaari, et oleks võimalik maratonirajalt oma esimesed võidud koju tuua!
Olen kindel, et lumerohke talv ja maratonil võistluskogemus süstisid suusapisiku paljudesse lastesse ning nii mõnigi varjupaiga laps leidis endale suusatamises hobi millele pühenduda. Ja julgen lubada, et maratonil käimisest saab kindlasti üks uus traditsioon laste varjupaikade talviste tegemiste seas ja need kingitud suusapaarid ei jää kappi seisma, aga on juba järgmisel aastal esimeste seas taas minimaratoni rajal!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles