Spordiraha jagati ümber: kaotajaid pole, mõni võitis ja juurde ei tulnud midagi

Mariel Gregor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Spordihuviline kultuuriminister Indrek Saar korvpalli EM-finaalturniiril Riias.
Spordihuviline kultuuriminister Indrek Saar korvpalli EM-finaalturniiril Riias. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht/Scanpix

Jaanuaris kinnitas kultuuriminister Indrek Saar otsuse eraldada riigieelarvest spordialaliitudele selleks aastaks 2 163 266 eurot tegevustoetust. Seda on peaaegu kaks korda rohkem kui möödunud aastal. Tegelikult raha sporti juurde ei tulnud, lihtsalt nüüd toimub toetuste jagamine kultuuriministeeriumi kaudu ja katuseraha eraldi ei ole ehk jagamine muutus süsteemsemaks.

Eelmisel aastal jagati katuseraha alaliitudele umbes 1,5 miljonit, lisaks tegevustoetus ja Eesti Olümpiakomitee raha ning kokku panustati sporti umbes sama summa nagu sel aastal tegevustoetuste nime all.

2016. aasta kevadel valitsuskabinetis toimunud riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel kiideti heaks eraldada baasrahastusse täiendavad 1,5 miljonit eurot, millest üks miljon suunatakse kultuuriministeeriumi kaudu otse alaliitude tegevustoetuseks. 500 000 eurot jagab Eesti Olümpiakomitee alaliitudele tippspordi edendamiseks projektipõhiselt.

Olulisim muudatus toimus aga raha jagamise süsteemis. Selleks muudeti koostöös alaliitudega sporditoetuste määrust, täpsustati näiteks harrastajate arvu ja sportlike saavutuste arvesse võtmise põhimõtteid.

Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn selgitab, kes uue süsteemiga võitis, kes kaotas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles