/nginx/o/2016/12/02/6135803t1h5fcf.jpg)
Eesti suusasprinterid Marko Kilp ja Kein Einaste sõitsid 2018. aasta Pyeongchangi olümpiat silmas pidades Lõuna-Koreasse ja tutvusid täna põhjalikult sealse sprindirajaga. Probleemide kiuste teenisid mõlemad ka MK-punkte - Kilbile märgiti protokolli 20. ja Einastele 28. koht.
Tõsi, MK-sarja sprindiarvestuse üheksa esimest Pyeongchangi kohale ei läinud ja puudu oli ka palju teisi tugevaid tegijaid.
Eesti selle hooaja edukaim sprinter Kilp oli sel nädalal hädas tugeva külmetushaigusega ja seega oli 23-aastase sportlase seisund ideaalist kaugel. «Tuleb kindlasti rahule jääda, sest ma polnud kindel, kas suudan üldse starti minna. Ninalõõrid on praegugi nii kinni, et oleks head korstnapühkijat vaja, kes need korralikult lahti tõmbaks. Pika reisi ja haiguse tõttu polnud nädal aega treeninud, olin suurema osa ajast voodis pikali. Seetõttu polekski 20. kohast midagi enamat teha saanud. Lihas oli suht tühi,» rääkis Kilp telefonitsi Postimehele.
23. veebruaril Lahtis algavale MMile mõeldes jäi Kilp optmistlikuks. «Usun, et värskust tuleb juurde, aga nüüd tuleb lihtsat kiiresti terveks saada. Võib-olla tõmbas tänane võistlus nii tühjaks, et homme on juba parem enesetunne kui näiteks täna hommikul.» Lahtis on individuaalsprint vabatehnikas, tiimisprint sõidetakse klassikatehnikas.
Kilp uskus, et kõigest hoolimata tasus pikk sõit ennast kindlasti ära, sest Pyeongchangi olümpiamängude individuaalne sprint peetakse samuti klassikatehnikas, nagu tänagi.
«Linnuke on kirjas, sest sain rajast päris hea ülevaate, nii eelsõidu mõttes kui mees-mehe vastu. Pyeongchangi rada sarnaneb Kuusamo MK-etapi omale. Palju otsustab teine tõus, mis on pikk ja päris järsk. Seal saab kõvasti joosta ja Eesti meestele peaks klassikastiil ikka sobima.»
Homme on Pyeongchangis kavas suusavahetusega sõidud ja pühapäeval tiimisprindid. Kui Kilbi tervis lubab, siis minnakse pühapäeval koos Einastega starti, aga niisama riskima ei hakata. Homme keskendutakse aga puhkamisele.
Kilbi sõnul läheb korealaste olümpiaks valmistumine hästi, aga sajaprotsendilselt infrastruktuur veel valmis pole. «Võistluskeskused on päris kompaktselt koos ja olümpiaküla tundub ka üsna lähedal. Seega suuri vahemaid pole vaja õnneks läbida. Sportlastele tunduvad tingimused väga head olevat. Kõvasti on panustatud ja pingutatud. Teedevõrgustik vajab veel uuendamist, aga muidu ollakse järje peal.»