Paljastus ajaloost: soomlased juubeldasid kodusel MMil räige pettuse abil (2)

Kristjan Jaak Kangur
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lahti suusastaadion. Foto on illustreeriv.
Lahti suusastaadion. Foto on illustreeriv. Foto: Heikki Saukkomaa/Lehtikuva

Soome väljaanne Urheilusanomat avalikustas suure pettuse, mille abil soomlased 1989. aastal kodusel suusaalade MMil ilusaid tulemusi saavutasid. Kokku võitis Soome MMil koguni 15 medalit, neist 11 murdmaasuusatamises, ent nagu nüüd selgus, sai «koduradade» mõiste tol MMil uue ja häbiväärse tähenduse.

Enne MMi vaevas Lahtit lumepuudus ning korraldajad oli suutnud hädavaevu valmis saada rajapõhjad, kuid paar päeva enne võistlusi taevaluugid avanesid ning taevast hakkas sadama laia lund. Lumesadu kestis terve MMi aja, mis tähendas, et päev enne võistluste algust sõideti suusarajad uuesti sisse ning värskeltsadanud lumi suruti selle käigus vana jäise rajapõhja peale kinni. Kõik hooldetiimid testisid neil radadel ja otsisid sobivat määret, nii ka soomlased. Kuid viimastel oli varuks salaplaan...

Kui ülejäänud hooldetiimid uskusid, et sõiduks läheb värskelt sadanud lumel, ja valisid vastavalt sellele ka määrde, siis toonase rajameistri Jukka Aavajoki sõnul nühiti rada öösiti nii kaua, kuni värske lume alt paljastus jäine aluspõhi. Sellest loomulikult kellelegi ei räägitud, ent hommikuti olid soomlased «üllatuseks» valmis, teised aga mitte.

«Jah, MMil olid meil tõesti kasutada kodurajad. Aga ega siis mujal toimunud tiitlivõistlustel asjad teisiti käinud!» pidas Urheilusanomatega vestelnud Aavajoki soomlaste toonast käitumist normaalseks. Meenutades, et järgmisel korral peeti MM Lahtis 2001. aastal ja siis lahvatas seal ulatuslik dopinguskandaal, jääb 22. veebruaril algavate tiitlivõistluste eel üle vaid mõelda – ega ometi jälle...?

Kommentaarid (2)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles