Pettunud Algo Kärp: suusaliit teeb meile iga võistluse eel psühhoterrorit

Otepää MK meeste 15 km sõit. Algo Kärp Foto: Tairo Lutter

Eesti suusatajad jäid täna lõppenud Otepää MK-etapil punktikohast kaugele. Üks pettunumaid eestlasi oli 15 km klassikasõidus 59. koha saanud Algo Kärp, kes naasis neljapäeval Itaalia mäestikulaagrist. Kaotust võitjale Martin Johnsrud Sundbyle kogunes 4 minutit ja 52 sekundit.

«Kindlasti hooaja kõige kehvem sõit. Täielikult väsinud, täiesti tühi. Miks nii on, ei tea. Sattus pärast mägedest allatulekut kehv päev olema. Kahtlustasingi seda, aga ootamatu oli see, et lihased olid nii tühjad. Mul tekkisid rajal lausa krambid. Olen harjunud maratone sõitma ja tavaliselt ei teki mul isegi seal krampe. Ütlen ausalt: mul oli raskusi, et täna finišisse jõuda,» rääkis Kärp pärast võistlust.

Õige pea läks 31-aastase suusamehe jutt eravõistkonna Team Haanja ja suusalidu vahelise tüli peale, mis ongi olnud kahe viimase hooaja võtmesõna. Järgnevalt valik Kärbi mõtteid.

• «Kaks viimast aastat on Eestis olnud väga raske suusatamist tipptasemel teha ja tänane päev on minu jaoks olnud samuti väga masendav. Kuigi see on raske, üritan tänase päeva kiirelt meelest ära unustada. Alaliit praegu tippsuusatamist eriti ei soosi. Arvestades seda, kui palju suusaliit meisse panustab, on meie tulemused väga okeid. Sellel hooajal on nende panus null.»
• «Pigem nad isegi takistavad meid, kui panustavad. Tänu Team Haanjale, mille loojate hulgas ma olin, saan ma teha palju kvaliteetsemaid treeninguid ja laagreid, kui tänane tulemus näitab. Me oleme saanud minimaalse ettevalmistuse teha ja Merko boss Toomas Annus on sinna meeletult panustanud.»
• «Psühhoterror suusaliidu poolt on päris õudne. Läbi meedia jääb mulje, et Team Haanja veab suusaliiduga vägikaigast, mitte vastupidi. Seda on nii valus lugeda ja kuulata. Sport on vabatahtlik ja tore asi. Me edendame sporti. Me ei süsti ennast, ei suitseta ega tarbi alkoholi, vaid teeme ühiskonna jaoks positiivset asja. Aga tundub, nagu me oleks mingid õudsed tegelased siin Eestis. Tagasiside meedia poolt on ka nagu ta on. Või rahva poolt. Toetust võiks rohkem olla. Inimesed võiks olla veidi mõistvamad.»
• «Psühhoterror käib enne iga võistlust. Isegi enne Otepääd. Olime Itaalias laagris ja juba liiguvad peatreener Jaanus Teppani poolt jutud, et Algo ja Aivar (Rehemaa) ei pea (eelmisel nädalal toimunud) Eesti meistrivõistlusi tähtsaks, vaid laagerdavad niisama välismaal. Teppan pole sellest minuga sõnagi rääkinud. Ta küsis enne laagrit minu plaanide kohta ja need ma talle avaldasin. Siis polnud tal selle kohta midagi halvasti öelda. Ja ei tohikski olla. Läksin ju MMiks maksimaalset vormi ajastama. See oli minu jaoks kõige lollikindlam plaan.»
• «Rahvas võiks olla ka natukene toetavam. Suusatajatest mitte keegi pole praegu tulemustega rahul. Aga me anname endast alati parima. Mul on pere kodus ja tunnen, et olen viimasel kahel hooajal suusarajalt rohkem negatiivseid emotsioone kogenud kui asi väärt oleks. Pere ees on samal ajal võlg aina kasvanud, sest lapsed kasvavad poolenisti isata. Olen ju tihti laagris ja üritan endast anda maksimumi.»

• «Ma tean, et ma olen sõitnud oluliselt paremini ja olnud oma parematel võistlustel tipule üsna lähedal. Vähemalt mitte kaugel. Eks kahel viimasel hooajal on see vahe suureks läinud. Raske on alla anda, kui tead, et võimed lubavad enamat. Mul ei ole ühte põhjust, miks asjad nii on. Ma olen treeninud täpselt nii nagu oma parimatel aastatel. Iseasi, kas ma oleks pidanud nende samade treeningute pealt paremini sõitma, aga kindlasti mitte nii kehvasti kui nüüd.»
• «Tean, et rahast on nõme rääkida, aga asjad algavad rahast. Tippspordis pole pisiasju. Maailma tippharrastajatel on ka paremad võimalused kui meil. Teiste riikide eelarved lähevad järjest suuremaks ja suusatamisse panustatakse. Sportlastele tehakse kõik ette ja taha ära nii palju kui võimalik, aga meie oleme võrreldes tippaegadega selgelt tagasi läinud. Team Haanjal on massöör olemas ja Eestis ka arstiabi, aga laagrites mitte. Meile ei tehta piisavalt vereuuringuid ja pole kogu aeg arsti järelvalvet. Aga praegu on suuremaidki asju, mis on paigast ära.»
• «Suusaliit tuleb paremini toimima saada ning uusi sponsoreid ja vahendeid leida. Euroopas on hoopis paremad võimalused. Meil pole sisuliselt juunioride, U23 ega meeste koondist. Meil on ainult paberi peal nimed, aga koondist ju tegelikult pole. Ma ei taha Jaanus Teppani kohta midagi halba öelda, aga eks ta peab ise otsustama, kas ta tahab edasi peatreener olla. Mina teda treeneriks ei tahtnud, sest ma ei vajanud teda. Suusaliit või kes iganes talle palka maksab, võiks selle raha noortesporti panna. Kurb vaadata.»
• «Loomulikult tuleb kevadel mõelda, kuidas edasi minna. Olen kaks aastat järjest peale hooaega teinud juhutöid, et paar kuud hakkama saada. Aga järgmisel aastal on Pyeongchangi taliolümpial kavas minu põhidistants ehk 50 km klassikat. Sellega oleks hea karjäärile punkt panna. Vaatame pärast hooaega, mis saab. Ma ei tea, kas ma pean enam vaimselt vastu.»