Eesti Ujumisliidu sportlaste ja treenerite vastuvõtul tutvustati nii uut peatreenerit, A-koondisesse kuuluvaid ujujaid kui ka uuendusi ning hooaja eesmärke.
Ujumiskoondis loodab uudse testimisega probleeme lahendada
2. märts 2017, 18:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühe uuendusena on sellest aastast moodustatud rahvusvahelise ujumisliidu (FINA) punktide arvu järgi A-koondis, kuhu kuulub 21 sportlast.
Alles kaks kuud ametis olnud Eesti Ujumisliidu peatreener Janno Jürgenson tutvustas plaane, millega loodetakse sportlastele anda võimalikult head lisatuge tiitlivõistlusteks ettevalmistumisel.
Jürgensoni sõnul on väga tähtis erinevate lülide liitmine, nagu näiteks vigastuste ennetamine, videoanalüüsid, laktaadi testid, liiges-ja lihasjõutestid, ühislaagrid, koormustestid jms. Need võimaldavad välja selgitada hetke olukorra ning leida üles nõrgad kohad, millele seejärel suunata tähelepanu ning töö fookus.
Peatreeneri algatusel on käivitatud spetsiaalne töögrupp ehk ujumise tippspordikomisjon, kus erinevad koondislaste treenerid saavad kaasa rääkida ja ettepanekuid teha. «Püüame hoida head kontakti ja koostegemise vaimu. Kindlasti on väga tähtis ka sportlastega kontaktis olemine ning nende töö tunnustamine ja neile toeks olemine,» rääkis Janno töögrupi olulisusest.
Lisaks töögrupile on uue peatreeneri algatusel hakatud suurt rõhku panema ka testimisele. «Testimised võimaldavad meil välja selgitada nn riskigruppi kuuluvad sportlased ja nende nõrgad kohad. Eesmärk on anda tagasisidet treeneritele ja sportlastele, millega nad peaksid tegelema,» lisas ta.
Juba eelmisel nädalavahetusel toimusid koondislaste testimised, millest saab juba järeldusi teha. Jürgenson toob näite skeletilihassüsteemi probleemide seisust: «Kogu koondise peale esineb 6% hüppeliigese vigastusi, 50% põlvevalusid, 33% õlavalusid ja 22% alaselja valusid. Näiteks õlavalude vähendamiseks on meil välja töötatud spetsiaalne soojendusprogramm, mille järgimisel saab kindlasti tulemusi parandada.»
Testimised toimuvad iga poole aasta tagant ning nii kuni olümpiamängudeni. «Proovime ujujate miinused muuta plussideks!»
Peatreeneril on kõrged ootused tiitlivõistlusteks ning tema sõnul ei ole põhiliseks eesmärgiks mitte võimalikult paljude ujujate tiitlivõistlustele saatmine, kui et just võimalikult tugevad ujujad, lisades: «Eesmärk on pigem ikka nende sportlaste tegevuse maksimaalne toetamine ja geneetilise potentsiaali realiseerimine.»