Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Laskesuusatajate tervis korda, kas või vägisi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Regina Oja sõnul muutus halb enesetunne vahepeal uueks normaalsuseks. Nüüd teab 21-aastane laskesuusataja, et haigena ei tohi enam treenida. | FOTO: Margus Ansu

Eesti laskesuusatajad tõotavad, et hakkavad muu maailmaga ühte sammu käima ja senisest hoolikamalt tervislikku seisundit jälgima. Selleks on ka viimane aeg, sest pooltel koondislastel läks hooaeg haiguste tõttu täiesti nihu. On päevselge, et sama ei tohi olümpiahooajal korduda.

Kergemaid probleeme on olnud kõigil, aga enim on räsida saanud noorem põlvkond. Kalev Ermitsa (24), Tuuli Tomingase (22) ja Regina Oja (21) puhul võib rääkida sisuliselt kadunud hooajast, mandlilõikust ootav Rene Zahkna (22) on saanud küll võistelda ja treenida, aga piiraja on peal. Jaanuaris-veebruaris oli haiguse tõttu pikalt audis Johan Talihärm (22), stabiilselt keeruline on olnud Grete Gaimi (23) hooaeg.

Alajuhid, treenerid ja sportlased kinnitavad, et asi läheb paremaks ainult siis, kui enda vastu ollakse ausad. Tärkavat külmetushaigust pole võimalik treeningutega maha suruda. Vastupidi – kehale tuleb puhkust anda.

«Mulle sai halb enesetunne harjumuseks. Mõtlesin, et sporditegemine ongi selline kannatamine. Unustasin ära, mida tähendab hea tundega võistlemine ja treenimine. Nüüd tean, et ei hakka enne treenima, kui olen kindel, et kõik on korras. Isegi kui see võtab aega ja nõuab tööd ja saab alles augustis tegema hakata. See on parem variant, kui maikuus poolhaigena harjutamas käia,» tõdes kodusel IBU karikaetapil Eesti naistest parimaks tõusnud Oja.

Suure potentsiaaliga Talihärm tõi teise näite, kuidas ei tohiks tippsportlane käituda. «Jamad hakkasid pihta, kui läksin Itaalias Martellis peetud IBU karikaetapil tõbisena võistlema. Sain sprindis 20. koha, mis on päris hea, ja otsustasin, et lähen jälitussõitu ka. Keskmäestikutingimused olid nõrgestatud organismile eriti brutaalsed ja jäin kolmeks-neljaks nädalaks haigeks. Siis võistlesin EMil, jäin uuesti tõbiseks ja lõpuks aitas ainult nädalane antibiootikumikuur.»

Koondise lasketreeneri Indrek Tobrelutsu sõnul hakatakse senisest rohkem tegelema terviseprobleemide ennetamisega, maksku mis maksab. Koondislased käivad juba praegu Synlabi meditsiinilaboris uuringutel, aga seni on asi piirdunud tagajärgede lappimisega.

«Teame kõik, et Eesti laskesuusatamises ei liigu kuigi palju raha, aga kevadised mahukad terviseuuringud on vältimatu kulutus. Pigem võime nende nimel ohverdada mõne treeningulaagri,» avaldas esimest aastat koondist juhendav Tobreluts.

Alaliidu president Aivar Nigol loodab Eesti olümpiakomitee (EOK) abile, aga laagritesse arsti kaasa saatmine võib jääda unistuseks. «Oleme EOKga pärast igat olümpiat maha istunud ja samast murest rääkinud, aga pigem on probleemid süvenenud,» lausus Nigol mõtlikult.

Ühes on laskesuusapere kindel – kui sportlased on terved, võib üldkehalise ettevalmistuse eest vastutava soomlase Ilkka Luttuneni treeningufilosoofia suuri ja magusaid vilju kanda. Kui seda ei juhtu, siis on eestlased sellesama lõhkise küna ees, kus ollakse praegugi. Võid ju puhtalt lasta, aga kui 70 konkurenti suusatavad kiiremini, pole esimese 20 sisse asja.

Eesti naised võitlevad kahe olümpiakoha nimel

Kui Eesti meeslaskesuusatajaid pääseb Pyeongchangi olümpiale ülisuure tõenäosega viis, siis naiste seis on hapumast hapum. Olümpiakohti määravas Rahvuste karika edetabelis ollakse 22. kohal ja see annaks olümpiaks viimasena kaks kohta. Paraku jääb Leedu meist maha vaid 27 silmaga, mis on sisuliselt olematu vahe. Kõige mustema stsenaariumi korral võivad kõik Eesti naised üldse koju jääda, aga ühe koha peaks ROK meile siiski andma.

«Alguses võitlesime isegi koha eest 20 parema hulgas, mis oleks meile toonud viis olümpiapääset. Ent Lõuna-Korea ostis enda ridadesse mitu venelannat ja nüüd pole meil võimalik neid enam püüda. Oleme teinud kõik võimaliku ja saatnud MK-etappidele naisi, kelle tervis pole parasjagu kõige parem olnud. Vahel oleme teatesõiduks välja pannud võistkonna, kus oleme juba enne starti üsna kindlad, et meile tehakse ringiga sisse. Aga punkte oli vaja,» selgitas koondise lasketreener Indrek Tobreluts.

Naiste Rahvuste karikas läheb lukku 17. märtsil. Täna algaval Kontiolahti MK-etapil loodetakse kogenud Kadri Lehtla kõrval Meril Beilmannile ja Susan Külmale, aastaid MK-karussellis tiirelnud Grete Gaim ja Kristel Viigipuu teevad kaasa hoopis Otepääl peetaval IBU karikasarja etapil.

Tagasi üles