Reim: võime Vassiljevit ka tulevikus tipuründajana kasutada

Madis Kalvet, Nikosia
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti jalgpallikoondise peatreener Martin Reim.
Eesti jalgpallikoondise peatreener Martin Reim. Foto: JOHN THYS/AFP/scanpix

Eesti jalgpallikoondise peatreener Martin Reim tõdes pärast Küprosega tehtud 0:0 viiki, et valikmängus on iga võõrsil teenitud punkt hea. 

«Kui Eesti teenib võrdsete meeskondade heitluses võõrsil punkti, siis see on võidetud punkt,» tõdes Reim lõpuvile järel. «Kohtumine kujunes taktikaliseks heitluseks. Teadsime nende mänguplaani ning suutsime vastaste ääred lukku panna. Samas suutis Küpros ka meid neutraliseerida.»

Kui Eestil on käimasolevas valiksarjas olnud probleeme kaitseliinis, siis sel korral võis Reim tõdeda, et antud vallas tegutseti korrektselt. «Kaitsega võib olla rahul. Palli valdamise ja rünnakute ülesehitamise koha pealt rahul ei ole. Olime mängu alguses palju pallita. Oli näha, et teravusest jäi puudu.»

Reim tutvustas ka oma plaani, mille kohaselt mängis Konstantin Vassiljev tipuründaja kohal. «Selline käik sai tehtud taktikaliselt Küprose mänguplaani arvestades. Tegelikult pidi ta palli ikka saama number 10 positsiooni peale. Vastaste kaitsjad olid suured ja kohmakad ning Vassiljev oskab sellistes olukordades tekkivad tühje kohti hästi ära kasutada,» rääkis Reim ning lisas, et rünnakutel pidi Vassiljevile peamine tugi tulema just äärtele paigutatud Sergei Zenjovilt ja Henrik Ojamaalt. «Zenjov ja Ojamaa olid ääremängijad, kes pidid rünnaku ajal tulema keskele ja olema kaks ründajat. Ehk rünnaku ülesehitamisel mängis Vassiljev ikka number 10 positsioonil.»

«Kokkuvõttes meil rünnaku ülesehitus lonkas. Vastane tuli ka väga agressiivselt peale,» tunnistas Reim. «Täna ei suutnud me rünnakuid nii hästi üles ehitada nagu sügisel peetud matšides.»

Samas tunnistas Reim, et selline mänguplaan on võimalik ka tulevikus. «Arvan, et erinevaid variante mängida suutev võistkond on tugevam. Peame tihti olema paindlikud ja arvestama vastase oskusi. See variant on aga kindlasti üks võimalusi,» tõdes ta.

Sarnaselt mitmele teisele viimase aja mängule jäi Eesti ka sel korral kiirelt surve alla ning Küpros teenis juba 2. mänguminutil nurgalöögi. «Nurgalööke lõpuni täiesti vältida ei saa. Seekord olime aga üle hulga aja standardolukordades täitsa korralikud. Vaeva on nähtud,» sõnas eestlaste peatreener. «Mängijad kohanesid oludega hästi. Ei saa midagi halba öelda.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles