Eesti meistrivõistluste juhendisse tehti kohtunike nõudmisel muudatus, mille järgi peavad sellest hooajast meeste ja naiste 4 km murdmaajooksu distantsil osalemiseks olema täidetud normid 3000 m või 5000 m jooksus. Näiteks meeste puhul on neist esimese distantsi B-norm 9.48,00 ja teise 16.48,00.
Kohtunikud põhjendasid osavõtutingimuste kehtestamist vajadusega tõsta ja ühtlustada murdmaajooksu meistrivõistluste sportlikku taset. Eelmise hooaja protokollidest selgus, et Eesti murdmaajooksu meistrivõistlustel Elvas oli 4 km distantsil meeste võitja aeg 11.52, eelviimase lõpetaja aeg 16.49 ja viimase lõpetaja aeg 23.46. Jõulumäel peetud 12 km distantsil osutus parima mehe lõpuajaks 41.25, eelviimane lõpetaja sai kirja aja 48.43 ja viimane lõpetaja 1.17,22, kirjutas jooksuportaal.ee.
Kohtunike hinnangul on mõlemal juhul viimase lõpetaja kaotus ka eelviimasele ebaproportsionaalselt suur. Saavutatud ajad aga tõendavad, et viimaseks jäänud võistleja sportlik tase ei võimalda ülejäänud jooksjatega mingilgi määral konkureerida.
Kergejõustikuliidu kestvusalade rühma juhi Toomas Tarmi sõnul sai juhendisse krossijooksu kohta kirja valesti. «Mingisugune võistlemapääsemise kriteerium tuli kehtestada. See oli kohtunike surve, aga võistlusele peale peaksid kindlasti saama kõik, kel mingil jooksualal norm täis,» selgitas Tarm ajakirja Jooksja Jooksuportaalile.
Kes üldse ei ole staadionil ega maanteel võistelnud, nende puhul vaatab alaliit eraldi, kas on krossijooksule pääsemiseks mõni hea põhjus, näiteks teise ala harrastamine. «Sisuliselt palju muutuda ei tohiks, sest päris rahvasportlased pole ennast eelnevatel aastatel murdmaajooksu Eesti meistrivõistlusteks kirja pannud, ühe erandiga,» lisas Tarm.