Kiusamisest pole pääsu ka sportlastel

Siim Kaasik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Johanna Allik uisutamas Kakerdaja raba jääl
Johanna Allik uisutamas Kakerdaja raba jääl Foto: Jaanus Ree / Red Bull Content Pool / www.jree.ee

Kuidas rikkuda ära iluuisutajast konkurendi võistlus? Vastust teab 22-aastane Johanna Allik, kes rääkis loo kümme aastat tagasi välisvõistlusel toimunud juhtumist. «Minu uisud nüristati võistlustel ning seda tegi minu koondisekaaslane,» meenutas Allik. Postimees uuris kolmelt Eesti sportlaselt – Allikult, Ott Kiivikalt ja Gerd Kanterilt –, millised mälestused neil kooliajast sedavõrd tõsise teemaga meenuvad.

Alliku esmane kokkupuude koolikiusamisega leidis aset esimeses klassis. Toona vaenati tema klassivenda, kes tuli võõrkeelsest perekonnast. Iluuisutajal on need kiusamise episoodid siiani hinges, kuigi ta üritas klassivenna tuju korduvalt tõsta. «Küpsetasin talle mõnikord pirukaid ja jalutasin temaga koos koju, et ta ennast turvalisemalt tunneks,» meenutas Allik.

Uisunüristamise juhtum toimus aga keskkonnas, kus eetikast ja moraalist üldiselt väga lugu peetakse. Tema toanaabrist koondisekaaslane tundis end toona 12 aasta vanuse Alliku väga heast lühikavast ilmselt ohustatuna ning otsustas sõbrannale alatu teoga noa selga lüüa.

Järgmisel päeval ehk vabakava esitamisel sai Allik aru, et midagi on valesti. Ta ei taibanud, kas oli ise närvis ja mõtles endale probleeme juurde või oli mängus kellegi kuri käsi. «Oleksin nagu kahe kelguga jää peale läinud,» kirjeldas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles