KORVPALL. Hooaja otsustavateks mängudeks valmistuv Euroliiga tegi suvel formaadi nii arusaadavaks ja loogiliseks, et korvpalliüldsus polnud kiitusega kitsi. Oktoobrist aprillini kestnud põhihooaeg pakkuski põnevust lõpuni välja: enne viimast vooru polnud selge ükski neljast veerandfinaalpaarist. Mis peamine, rahul on ka klubid ning Euroliiga tulevik paistab stabiilne ja helge.
Tellijale
Uus süsteem tõi kaasa kõigi aegade tasavägiseimad mängud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muudatus oli lihtne – 24 klubi asemel jäi Euroliigasse 16 võistkonda ja varasema alagruppide ja vahegruppidega turniirisüsteemi asemel mängisid kõik tiimid omavahel kodus ja võõrsil läbi. Ookeanitaguse NBA-ga sarnane formaat tekitas kartuse, et hooaja lõpus tekib palju tühje mänge, kus üks või lausa mõlemad osapooled ei võta enam kohtumisi tõsiselt. Kõik ju play-off'i ei pääse ja igas liigas on oma põhjakiht.
Võimalik, et see oli juhus, aga Euroliigas suudeti probleemi vältida. Täiesti ebaõnnestunud hooaja lõpp kukutas põhiturniiril viimasteks jäänud Milano Emporio Armani ja Kaasani Uniksi 8 võidu ja 22 kaotuse peale, aga suurem osa hooajast oli tabeli esimene ja tagumine ots tihedamalt koos.