Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tipus püsimiseks tuleb tegeleda ka konkurentide järel luuramisega

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Kaarel Nurmsalu õhulennul legendaarsel Holmenkolleni mäel. Kui tavavaataja võib nautida ilusat õhulendu, siis nii mõnigi konkurent võib pilti uurida aga eelkõige seetõttu, et leida huvitavaid detaile eestlase võistluskombinesooni juures. | FOTO: Nordicfocus

Mis ripakil, see ära! Või vähemalt tuleb korraks ikka näpud taha saada ja asja lähemalt uurida. Karjääri kõige tähtsamaks hooajaks valmistuma hakkav 25-aastane suusahüppaja Kaarel Nurmsalu tunnistab, et edasimineku tagamiseks tuleb kasutada kõiki võtteid. Seega tuleb näiteks laagris viibides lähemalt uurida ka konkurentide võistluskombinesoone, mis on kogemata laokile jäetud.

Suusahüppajad viisid umbes kuu aega tagasi oma lumelauad mõneks ajaks kuuri seisma, kuid nüüd hakatakse neid ükshaaval sealt taas välja tooma, eesmärk on kõigil üks – veebruaris Pyeongchangis peetavad taliolümpiamängud.

Nurmsalu on end pidevalt vaikselt liigutanud. Täishooga lähevad treeningud lahti maikuus. Plaanid on aga laias laastus juba tehtud. Esmalt tuleb paika timmida kehakaal.

«Lisakilod tulevad mul kärmelt,» tunnistas ta. «Mul on selline keha, mis vajab teiste suusahüppajatega võrreldes veidike rohkem jälgimist.»

Praegu on sportlane enda sõnul 6–7 kg ülekaalus. Suvise treeningprotsessi käigus peaks ülekilosid ideaalis olema 3–4. Nii on kehas jaksu kõik soovitu plaanitult läbi viia. «Need esimesed kilod tulevad lihtsalt alla.»

Lõplik võistluskaal tuleb lõpuks saavutada hooaja eel. «Viimased kolm kilogrammi tulevad alla ikka nälgimise teel,» avaldas Nurmsalu.

Kui suusahüppajate jaoks on üks oluline näitaja kehakaal, mis peab olema ideaalseks rihitud, siis ülimat hoolt ja täpsust vajab ka varustus.

Kehakaalu langetades tuleb eelkõige võidelda iseendaga. Võistlusvarustuse osas tuleb õppida aga konkurentidelt. See maailma muutub nädalate, mitte aastatega.

«Seal toimuv on täiesti ulmeline. Käsi peab pidevalt pulsil olema,» sõnas Nurmsalu, kes tõdes, et kõige kõvemate meestega ei ole võimalik just rahanappuse tõttu konkurentsis püsida. «Eestis suudaks seda tõenäoliselt ainult olümpiavõidu puhul. Meie eesmärk on mitte liiga palju maha jääda.»

Igal suusahüppajal on varustuse juures omad nipid ja neid konkurentidega jagada ei taheta. Nii ei avalda oma saladusi ka Nurmsalu. Seega üritavad kõik oma võistluskombinesooni hoolikalt valvata. Siiski juhtub, et teinekord jääb midagi laokile.

«Kui keegi jätab laagris oma kombinesooni kogemata koridori, siis ega ilma näppimata sealt mööda ei lähe,» tunnistas Nurmsalu ausalt. «Ega niisama peale vaadates ei saa tihtilugu midagi aru. Kõik on pisiasjades kinni. Detaile näeb aga vaid väga lähedalt. Nii saab infot, mida raha eest osta ei saa.»

Samamoodi uuritakse pisiasjadeni ka konkurentide õhulendudest tehtud fotosid. Tavavaataja võib lihtsalt hinnata kvaliteetse pildi ilu. Suusahüppajad otsivad aga sealtki detaile, mida kõrva taha panna.

Suusahüppemaailmas liikuvat ka legend, et soomlaste äss Matti Nykänen olevat omal ajal kange konkurendi Jens Weissflogi saapad pihta pannud, et neid siis uurida ja puurida. Kas lugu ka tõele vastab, ei saa siinkohal kinnitada.

Kui kehakaal on paigas ja varustus korras, siis kõige selle juures tuleb läbivalt hoida ka head füüsilist vormi. Esmalt tuleb seda alates maikuust koguma hakata.

Lõppenud hooajal jäi Nurmsalu oma tehnilise poolega rahule. Lisaks sai ka suuskade osas korralik areng läbi tehtud. Mehe enda sõnul ei ole ta kunagi olnud nii professionaalne sportlane nagu nüüd.

Eelkõige jäidki tema arvates veelgi paremad tulemused füüsise taha. «Tagasituleku mõttes oli üliedukas hooaeg,» sõnas kahel korral MK-sarjas 30. koha välja võidelnud õhulendur.

Tuleval hooajal loodab ta kogeda aga senisest rohkem õnne – tänavu jäi seda lihtsalt väheks (vaata kasti). «Spordis räägitakse ikka õnne olemasolust. Suusahüpetes on aga seda reaalselt vaja,» vaatas Nurmsalu lootusrikkalt tulevikku.

Tiim loodetust väiksem

Tippsporti naasmise järel tunnistas Kaarel Nurmsalu, et tema sihiks on olümpiamedal. Selle saavutamiseks on vaja aga ideaalset ettevalmistust, mis tähendab ka häid tingimusi. Esimesed ohverdused on tulnud aga juba teha.

«Eks Eestis ole nii, et rahastuse leidmine on sportlase ja tema tiimi õlgadel,» tunnistas Nurmsalu ausalt. «Praegune seis on selline, et on tulnud ka kärpeid teha.»

Suusahüppaja avaldas lootust, et rohkem ei tule püksirihma pingutada, sest nagu ta varem on öelnud, peost suhu elades ei soovi ta sporti teha.

Ideaalis peaks tipptasemel suusahüppaja tiimi suurus koos sportlasega olema 5–6 inimest. Nurmsalul tuleb sealt aga 2–3 inimest maha arvata.

Kõige parema stsenaariumi korral sooviks ta oma abimeeste seas näha õmblejat, kes teeb alati valmis täpselt ideaalse võistluskombinesooni. Lisaks oleks teretulnud pidev füsioterapeudi olemasolu. «Loodetavasti ei pea rohkem kärpeid tegema,» avaldas ta lootust.

Nurmsalu ebaõnnesõdurite seas

Statistika tungib aina enam ka suusahüpetesse. Portaal winterszus.pl tõi välja lõppenud hooaja kõige rohkem õnne ja ebaõnne kogenud sportlased. Pingeritta pandi 110 MK-sarjas osalenud suusahüppajat, kellest 63 olid hooaja kokkuvõttes õnnelikud ehk nad said kogeda rohkem vastutuult. 47 õnnetut pidid aga hüppama rohkem taganttuulega – nende seas oli ka Nurmsalu, kes oli ebaõnnesõdurite tabelis koguni 7. kohal.

Ebaõnnesõdurid

1. Anze Lanisek (Sloveenia) 57,1 tuulepunkti

2. Manuel Fettner (Austria) 49

3. Tomas Vancura (Tšehhi) 42,9

4. Jurij Tepeš (Sloveenia) 36,7

5. Cene Prevc (Sloveenia) 32,4

6. Jernej Damjan (Sloveenia) 27,5

7. Kaarel Nurmsalu 20

8. Kevin Bikner (USA) 17,6

Õnnelikud sportlased

1. Casey Larson (USA) –29,6

2. Lukas Hlava (Tšehhi) –29,2

3. Stephan Leyhe (Saksamaa) –27,1

4. Andreas Stjernen (Norra) –26,7

5. Noriaki Kasai (Jaapan) –23,5

6. Denis Kornilov (Venemaa) –23

7. Kento Sakuyama (Jaapan) –21,8

8. Jakub Janda (Tšehhi) –19,3

13. MK-sarja võitja Stefan Kraft (Austria) –16,2

54. Martti Nõmme –1,5

Tagasi üles