Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Mariel Gregor: Kel tähelepanu all käsi värisema hakkab, sel pole tippsporti asja

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Mariel Gregor. | FOTO: Jaanus Lensment/Postimees

VÕRKPALL. Suurte mängude eel peab sportlane maksimaalselt keskendunud olema. Aga mida teha, kui konkureeriva meeskonna treener mõne mehe keskendumise kiitmise ja värbamissooviga ära rikub? Või kui mängija leiab klubihooaja otsustava mängu eel oma nime rahvusmeeskonna kandidaatide seast ega suuda eneseimetlusest enam üle olla?

Eile avalikustati võrkpalli rahvusmeeskonna koondise kandidaatide pikem nimekiri. Sealt leiab peale piiri taga palliva tuumiku ka Eesti meistrivõistluste finaalseerias osalevate Tallinna Selveri ja Tartu Bigbanki mängijaid ning ka Balti liiga finaalturniiril osalenud Rakvere ja Pärnu mehi. Koondise list ilmubki enamasti kevadel. Igati loogiline, sest koondise laager algab õige pea.

Kuigi tegu on vähemalt Eesti mõistes tippmeeskondade ja tippspordiga, ei suuda mõned mängijad kuuldavasti säärase tähelepanuga toime tulla. Enda nime võimalike koondislaste seast leidmine võtab käe värisema ja keskendumine kaob.

Mõnel Eesti treeneril olevat aga komme aeg-ajalt tähtsamate kohtumiste eel konkurentide mängijatele helistada ja neile mesijuttu ajades uue hooaja kohta maad uurida. Seegi pidavat mängijate esitust kõvasti pärssima.

Mine võta kinni, kas sellised kõned on tehtud siirast värbamissoovist või on tegu läbimõeldud vimkaga ja vastase mõjutamise sooviga.

Sel aastal kuulsin hurjutust ühe kolleegi aadressil – ta tegi enne Balti liiga nädalavahetust suurema loo ühe meeskonna võtmemängijaga.

Aeg sellise artikli jaoks olevat vale. Mängijal võivat niisuguse tähelepanu tõttu endast liiga hea arvamus tekkida. Veider on süüdistada ajakirjanikku selles, et too mängijast loo teeb. Ja veel positiivses võtmes loo.

Peatreenerid ja teised klubidega seotud inimesed on varasematelgi aastatel selliste «segavate» seikade üle rahulolematust avaldanud.

Tegelikult on ju selge, et 95 protsendi ulatuses teavad nii treenerid kui tippmängijad, kes koondisesse pääsevad. Ja mis mängumees see on, kes tähelepanust tekkiva pingega toime ei suuda tulla ja seetõttu pilvedesse tõuseb? Tegu peaks siiski olema tippspordiga ja säärastel vabandustel ei tohiks kaalu olla.

Tagasi üles