Maratonilegend maailmarekordite kustutamisest: argpükslik samm

Madis Kalvet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti jooksulegend Paula Radcliffe.
Briti jooksulegend Paula Radcliffe. Foto: Hassan Ammar/AP/Scanpix

Esmaspäeval hakkasid meedias levima kuuldused, et kergejõustikus tahetakse kustutada maailmarekordid ning ka Euroopa rekordid. Hiljem kinnitas Euroopa Kergejõustikuliit, et selline plaan on tõesti olemas. Mitmed rekordiomanikud on sellest uudisest aga šokis. Kriitiliselt võttis sel teemal sõna naiste maratonijooksu rekordiomanik Paula Radcliffe.

«Mul on valus. Ma tunnen, et see kahjustab minu reputatsiooni ja väärikust,» sõnas Radcliffe Briti meediale. «Selline ettepanek on argpükslik ja püüe teha endale lihtsalt meedias reklaami.»

Radcliffe püstitas naiste maratonijooksus maailmarekordi 2003. aastal Londonis, kui ta läbis distantsi 2:15.25g. Seejärel on sellele kõige lähemale jõudnud keenialanna Mary Jepkosgei Keitany, kes sai 2017. aastal Londonis kirja tulemuse 2:17.01.

Rekordite probleem on õhus olnud ammu, sest paljudel vanadel tippmarkidel lasub dopingukahtlus. Tõestada pole seda aga tagantjärgi tihti võimalik. Kellelgi pole samas tahtmist öelda ühegi senise rekordi kohta, et see on saavutatud dopingu toel. Seetõttu ei öelda, et rekordid tühistatakse, vaid rekordite arvestamist alustatakse uuesti. Senised rekordid loetakse nii-öelda endisteks rekorditeks.

EAA koostas kolm põhipunkti, mis peavad iga rekordi puhul täidetud olema. Esiteks peab rekord olema tehtud kindla tasemega rahvusvahelisel võistlusel. Teiseks peab rekordi püstitaja olema enne rekordvõistlust läbinud kindla hulga dopingikontrolle. Ja kolmandaks peab pärast rekordi püstitamist võetud dopinguproovi olema kümme aastat hiljem võimalik uuesti testida.

Ka kõik kehtivad rekordid vaadatakse selles valguses üle ja need, mis kriteeriumidele ei vasta, jäävad kõigi aegade edetabelisse küll alles, ent kaotavad rekordi staatuse.

«Meie ettepanek on revolutsiooniline mitte ainult seepärast, et tahame suurema osa maailmarekorditest ja Euroopa rekorditest asendada uutega, vaid seetõttu, et tahame muuta kogu rekordite kontseptsiooni. Lõpuks tahame, et need standardid oleksid sellised, et kõik saaksid olla kindlad, et asi on aus,» sõnas EAA president Svein Arne Hansen.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles