Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kellest saab kolmas eestlane F1 roolis?

Täna möödub 14 aastat päevast, mil Marko Asmer esimest korda vormel 1 autot testis

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Marko Asmerist – siin 2007. aastal BMW Sauberi roolis – sai 14 aastat tagasi esimene eestlane, kes F1-masinat roolinud. | FOTO: Liis Treimann

Ralf Aron, Jüri Vips, Jan-Erik Meikup – tõenäosuse järjekorras kolm eestlast, kes võiksid hea õnne korral järgmisena koputada kuningliku vormelisarja F1 uksele. Võrreldes neile teed raiunud Marko Asmeri või Kevin Korjusega on uks aga kõvasti kitsamaks ehitatud.

6. mai on Eesti autospordiajaloos märgilise tähendusega päev. 2003. aastal tõmbas 18-aastane Asmer sõidukombinesooni selga, kiivri pähe ja istus Varano ringrajal F1 auto rooli. Seda mitte mingis naljameeskonnas, vaid kuninglikus sarjas neljandat kohta hoidnud Williamsis.

«See kõik juhtus kuidagi nii kiirelt...» meenutab Asmer 14 aastat hiljem ootamatult sülle langenud võimalust. Toona kihutas mees alles Briti vormel-Ford sarjas – võrreldav praeguse F4 võistlusklassiga – ehk oli vormelikarjääri alguses. «Meil polnud mingeid plaanegi, et võiks F1 autot testida. Alles jaanuaris kohtusime Williamsi inimestega. Tiimi omanik ja juht Frank ütles oma poisile Jonathanile, et kui mõnel testil veel vaba kohta on, pangu mind sõitma. Äge oli muidugi – suur unistus oli selle masinaga sõita ja midagi see sellest täitis.»

Kui tsiteerida klassikuid: oh ajad, oh kombed. «Kui Marko nii kaugele jõudis, siis oligi testisõitja reaalne töökoht,» selgitab Eesti praegu edukaim vormelisõitja, teist hooaega Euroopa F3 meistrivõistlustel kaasa lööv Aron. «Igal meeskonnal oli palgal kindel testisõitja, vahel mitugi, kes tegid läbi hooaja ringradadel oma tööd. Juhtus sedagi, et testisõitjad olid samal ajal, kui põhitiim GP-etapil osales, kusagil mujal ja kui mingi uus detail testil hästi töötas, saadeti see kohe võistlussõidul osalevale meeskonnale. Tänapäeval on asi teistmoodi.»

Kulude kokkuhoid kukkus läbi

2007 võeti F1 sarjas vastu reeglite muudatus, et meeskondade iga-aastane testikilometraaž ei tohi ületada 30 000 kilomeetrit. Juba kolm hooaega hiljem keerati kraanid aga sootuks kinni – igasugune hooajasisene testimine keelustati. Muudatuste taga oli üllas eesmärk – et rikkamad tiimid ei saaks testidel rahapatakaid tuulde loopides endale vaesemate konkurentide ees edu osta.

«Ja kuhu on sellega välja jõutud? Ei kuhugi, sest tiimid pritsivad meeletult raha simulaatorite peale, et need oleksid võimalikult realistlikud ja annaksid tagasisidet sarnaselt päris masinaga,» kritiseerib Asmer.

Reaalse vormeli testimisvõimalused on kokku kuivanud ja sellega ka sõitjate võimalused tiimidele oma oskustega muljet avaldada. Tänavuse hooaja eel toimunud kaheksal testipäeval said rajale vaid kaks pilooti, kes polnud oma meeskonna põhisõitjad – Antonio Giovinazzi (Sauber) ja Alfonso Celis (Force India). Kahe peale kokku läbiti kasinad 222 ringi.

«Praegu on pigem nii, et sõitja saab masinat proovida. Vanasti testis meeskond küll konkreetselt sõitjat, aga siis läks kohe lahti õige sõit, kus testiti juba masinat,» räägib Asmer. «Kuidas praegu noori F1 jaoks ette valmistatakse? Palju simulaatoritööd. See on kinoks kätte läinud.»

Aroni sõnul saavad vormelibossid aru, et seis on niru. «Aina rohkem seda mõistetakse. Praegu on juba väga mitu hooaega peetud «Young Driveri» teste, kus meeskond peabki panema mõne noore mehe (maksimaalselt kaks GP-starti – toim) autosse. Kevin (Korjus) sõitis esimest korda just seal.»

Korjuse esimene mekk F1 auto roolist pärineb 2011. aastast, kui ta kihutas põhikohaga vormel Renault 3,5 sarjas ja sai avahooajal hilisema Marussia piloodi Alexander Rossi järel kollanokkade paremusarvestuses teise koha.

«Raskem oli sõita.»

Korjus kirjeldab esimest kogemust unelmate masina – tema puhul Lotuse – roolis: «Võimas tunne oli. Auto minekuvahe oli ikka päris suur, isegi kui tulin Renault 3,5 pealt. Ka G-jõud kurvides olid kõvasti suuremad, eriti mõjus see kaelale. Ja need nupud roolil – lugesin manuaali ja vaatasin seda ikka mitu tundi, enne kui aru sain, mis täpselt mida teeb. Raskem oli sõita, sest kogu aeg pidid midagi tegema, roolilt mingeid seadistusi muutma.»

Asmeri testisõidud, nüüd juba BMW Sauberis, said läbi 2008. aastaga. Korjus oli rahvuskaaslasest lähemal debüüdile võistlusnädalavahetusel, kui käis 2012 Monzas kaasas Lotuse ametliku varusõitjana, ent esimesel vabatreeningul tal sõiduvõimalust kahjuks ei tekkinud. Nende meestega eestlastest F1 sõitjate nimekiri ka piirdub.

Nüüd on esimest korda pärast Korjuse karjääri vaikset hääbumist Eestis esile kerkinud vormelimeeste põlvkond, kes võiks hea õnne korral taas kuningliku sarja tiimidele silma jääda. 19-aastane Aron on F4 sarja Itaalia meister 2015. aastast ja alustas tänavust F3 hooaega suurte ootustega, kuid tema Hitech GP meeskond pole suutnud eestlasele anda autot, millega saaks kõige teravamas tipus võistelda. 16-aastane Vips ei suutnud küll Aroni kombel ühe hooajaga F4 roolist kõrgemasse klassi tõusta, aga tänavu on ta Saksamaa meistrisarjas juba ühe võidu võtnud. Homme 18. sünnipäeva tähistava Meikupi mullune hooaeg Saksa F4 sarjas säravaid tulemusi ei toonud ning tänavu osaleb ta Eestist pärit ALM Motorsporti meeskonna ridades Põhja-Euroopa meistrivõistlustel.

«Kas juba valmis? Jah.»

«Eks selline praegu see rida on,» nõustub Korjus kolmemehelise nimekirjaga. «Kui kellelgi juhtub olema väga hea hooaeg, siis pole midagi võimatut. Okei, Vips ja Meikup sõidavad praegu F4 masinatel, neil on käia veel väga pikk tee, aga Aron on F3 sarjas ja seal võib hea õnnestumise korral juba võimaluse saada.»

Aron nendib omalt poolt naerdes: «Eks ma olen meelitatud, et selles nimekirjas esimene olen. Ma ise lisaks sinna otsa veel ka Sten Piirimägi, kes hakkab ka kohe F4 masinaga sõitma.» Varem kardisõidule keskendunud 20-aastane Piirimägi teeb tänavu Meikupi kõrval oma vormelidebüüdi.

Kas kellelegi neist õnnestub mõnes F1 tiimis jalga ukse vahele saada, on võimatu ennustada, sest püünele pürgijaid on sadu ning Eesti päritolust tulenevalt kõhna sponsoriportfelliga hallist massist kuidagi eristuda ei õnnestu.

«Eks kõik oleneb tulemustest,» nendib Aron, et kui ta tahab F1 rooli välja jõuda, tuleb koht ise välja võidelda ja siis võimalust oodata. «Võtame näiteks Giovinazzi – ta sai esmalt testipiloodiks, aga kuna Pascal Wehrlein ei saanud vigastuse tõttu võistelda, sai ka kohe võistlusel startida. F1s juhtuvadki asjad vahel väga kiiresti ja ootamatult.»

Asmer: «Midagi võimatut ei ole. Mina ju sain, Kevin ka. Saan rääkida kahest mehest, keda ma tean (Aron ja Vips – V. V.). Kas nad oleksid praegu valmis sinna autosse istuma? Jah. Aga kas nad suudaksid seda ka korralikult testida... (Mõtleb) Küll hakkama saadaks.»

Tagasi üles