Märtsi lõpus Eesti korvpallisõpradele rohkelt ilusaid hetki pakkunud Lõuna-Carolina ülikooli korvpallur Maik-Kalev Kotsar viibib veel poolteist nädalat Eestis puhkusel. Täna jõudis ta ka Saku Suurhalli, kus BC Kalev/Cramo alistas finaalseeriast teistkordselt Rapla Avis Utilitase.
Kuigi Kotsar tuli Saku Suurahlli hoopis teisel eesmärgil – ta andis üle auhinnad 3x3 korvpalli MM-kvalifikatsiooniturniiri võitjatele –, nägi ta ka finaalseeria teise mängu otsustavaid hetki. «Raplal oli täna võimalus. Otsustavaks sai see, et Cramo sai tähtsal hetkel täiesti vabalt positsioonilt kolmese visata. Sama probleem oli Raplal ka esimeses mängus – neil jäi kaitsest puudu ja Cramo sai lihtsaid kolmeseid,» analüüsis Kotsar põgusalt mängu.
Kummale meeskonnale finaalis Kotsari sümpaatia kuulub? «Natuke olen Cramo poolt, sest Alar Varrak oli mu treener. Teisalt Rapla on tagaajaja rollis ning alati meeldib see meeskond, kes on taga,» ütles Kotsar.
Ühe mängu on Kotsari sõnul Rapla seerias võimeline siiski võitma. «Vaadates, kui tasavägine see mäng oli, siis ma arvan, et Rapla saab kindlasti võidu kätte,» lausus Kotsar.
Peagi läheb Lõuna-Carolina ülikooli korvpalluril elu taas kiireks. Pooleteise nädala pärast liitub ta ülikooli meeskonnaga, 30. mail algab aga suvekool. «Suvekoolis käime seetõttu, et siis on hooaja sees lihtsam.»
NCAA üliõpilasliiga finaalturniiril nelja parema sekka jõudnud Lõuna-Carolina korvpallurid olid märtsi lõpus rohke meediatähelepanu all. Samuti oli seda Kotsar, kuid nüüd on meedia huvi maha rahunenud ning mingis mõttes on elu normaliseerunud. «Meediamöll on natuke nüüd maha rahunenud. Eks aeg-ajalt ikka tuleb intervjuusid anda, aga laias laastus on nüüd rahulik,» tõdes Kotsar.
Poolteist kuud pärast NCAA finaalturniiri Final Fouril mängimist ei suuda Kotsar ikka veel päris täpselt kirjeldada, mis tunne on mängida korvpalli 77 000 inimese ees. «See oli täiesti võimas kogemus. Jutud on jutud, aga kui sa ise tunnetad seda, siis see on täiesti teistsugune. Unustamatu kogemus,» kirjeldas Kotsar märtsihullust.
Kuigi 77 000 inimese ees mängimine tundub pöörane, tunnistas Kotsar, et tegelikult mängu ajal seda nii palju tähele ei panegi. «Mängu ajal olen aga täielikult keskendunud. Pole vahet, kas mängid Saku Suurhallis, Madison Square Gardenis või jalgpalliväljakul – ega väga palju seda publikut tähele ei pane. Keskendumine on mängul. Pärast mängu alles hakkad mõtlema, et rohkem kui 70 000 inimest tuli sinu mängu vaatama. Täiesti kirjeldamatu.»