Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Murdmaasuusatajate ja suusaliidu kaklus mõjutab valusalt ka teisi alasid

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eesti Suusaliidu peasekretär Tõnu Seil loodab, et võrreldes möödunud talvega saab olümpiahooajale vastu minna rõõmsamates toonides. | FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Käärimine Eesti Suusaliidus on kestnud juba pikalt. Kunagine edukas alaliit on pärast murdmaasuusatamise kuldajastu lõppemist virelenud rahalises kitsikuses. Kõige rahuolematumad ongi olnud just suusatajad, kes on kaotanud oma kunagise staatuse. Samas tuleb tõdeda, et raha, mida jagada, enam ei olegi – omavaheline kisklemine mõjub majanduslikult valusalt ka teistele aladele.

Eesti parimaid murdmaasuusatajaid koondava Team Haanja ja suusaliidu vägikaikavedu käis läbi terve lõppenud hooaja. Eelmisel nädalal kirjutas Eesti Päevaleht, et murdmaaklubid panevad järgemööda seljad kokku ja soovivad kokku kutsuda suusaliidu üldkogu.

Suusatajate eesmärk on välja vahetada alaliidu ladvik või vähemalt osa sellest. Postimehele teadaolevalt soovitaksegi pigem asendada üksikud inimesed. Palju etteheiteid on tehtud nüüdseks üle aasta aja peasekretäri ametis olnud Tõnu Seilile.

Suusaliidus on olnud paras segadus pärast pikaaegse büroojuhi Ülle Viinapuu koondamist. Arvestades, et suusaliidu hallatavatest aladest on just murdmaasuusatamises kõige rohkem sportlasi, on nende poolel ka vastavalt hulgal paberimajandust. Viinapuu töökoha kaotamise järel on asjade üsnagi loomuliku käiguna tekkinud selles vallas ka omajagu kaost.

Seega ennustatakse, et varem või hiljem kutsutakse erakorraline üldkogu kokku – rahulolematute arv on suusatajate leeris pigem kasvanud kui kahanenud.

Postimeheni jõudnud info järgi on suusaliidul jäänud sõlmimata ka sponsorlepinguid, kuna potentsiaalsed toetajad ei taha end siduda alaliiduga, kus käib pidev omavaheline arveteklaarimine.

Seejuures mõjutab võimuvõitlus valusalt ka teisi alasid (peale murdmaasuusatamise kuuluvad suusaliidu alla veel kahevõistlus, lumelaud, freestyle-suusatamine, mäesuusatamine ja suusahüpped), kuna mõned võimalikud kontrahid on jäänud allkirjastamata ka neil.

Seil tunnistab, et ongi tõesti nii: «On olnud juhtumeid, kus oleme toetajaid kaotanud. Negatiivne vastandamine mõjutab ikka võimalike sponsorite otsuseid.»

Nagu tõdeti, siis raha seisab, kuna möll käib. Samas olevat potentsiaal korralik, kuid esmalt tuleb mainet parandada. Esialgu jätkatakse kaklust. Tulevat olümpiahooaega silmas pidades avaldab Seil, et Team Haanja esindajatega loodetakse peagi maha istuda ja asjad sirgeks rääkida.

Jättes murdmaasuusatamise kõrvale ja vaadates teisi alasid, ollakse rahul, et suusaliit ei ole enam murdmaaliit. Tähelepanu jagub viimasel ajal võrdselt ehk võimaluse särada saavad kõik.

Samas tõdetakse ka mujal, et rahalaeva ei maksa suusaliidult oodata. Tipptasemel sporti tehes tuleb hakkama saada oma jõududega. Nagu Eestis ja tihtilugu ka mujal maailmas kombeks, loovad edukamad ja võimekamad oma tiimi ja ajavad asju isekeskis.

Postimees uuris ka teiste alade tegijatelt, millisena näevad nemad praegu suusaliidu rolli oma igapäevastes tegemistes.

Lahti MMil eestlastest individuaalvõistlusel parima tulemuse saavutanud kahevõistleja Kristjan Ilvese treenerist isa Andrus tõdeb, et alade lõikes on olukord läinud võrdsemaks.

«Olen olnud suusaliidus tööl kokku kümme aastat. Võin öelda, et suhtumine on parem, kui on ka tulemus ette näidata. Kui ei ole tulemust, siis ei ole ka midagi nõuda,» sõnab ta. «Alati saab paremini, kuid praegu asjad toimivad. Kokkuvõttes on vaja ise tööd teha. Sellest olen aastate jooksul aru saanud, et alati tuleb eelkõige enda peale loota,» nendib Ilves.

«Suures plaanis ei oska midagi ette heita. Meie jaoks asi toimib. Alajuht (Priit Talv) on olnud tubli. Probleeme ei ole olnud. Kui on olnud muresid, siis oleme saanud nendest rääkida. Igas organisatsioonis on probleeme, kuid ma ei tunneta, et midagi jäetakse sihilikult tegemata,» lisab Ilves veel, kuid tunnistab, et eelpool mainitud vägikaikavedu on jõudnud ka nendeni. «Ma ei tea eriti täpselt, kuid on kuulda, et juhatuses ei olda üksmeelel.»

Koos X-mängude kahekordse freestyle-suusatamise pargisõidu võitjast tütre Kelly ning poeg Henryga mööda maailma rändav Tõnis Sildaru tunnistab samuti, et rahalises plaanis ei ole nad kunagi suusaliidule lootnud.

«Oleme alati ajanud oma asja. Aegade algusest saadik. Kui ei ole ühtegi ootust, siis ei saa olla ka pettumusi. Kuna pettumusi ei ole, võin kokkuvõttes öelda, et meile on asi positiivne,» tunnistab Tõnis Sildaru.

Samamoodi tõdeb ta, et nende jaoks asjad suures plaanis toimuvad. «Miks peaksime üldse midagi nõudma? Liit annab meid FISi võistlusteks üles ja aitab meid büroo poolega. Meie seisukohast ei pea liidu eesmärk olema meile vahendeid leida. Seega ei ole me neile ka vastavat koormust õlgadele pannud. Toimetame ise ega ole teistsuguse võimaluse peale mõelnudki,» räägib ta.

Lõppenud talvel tippsporti naasnud suusahüppaja Kaarel Nurmsalu isa Toomas tõdeb, et Team Karla loomisega on nad justkui alaliidust lahti haagitud.

«Seltskonnad, kes on loonud oma tiimi, annavad ka sõnumi, et nad tahavad ise otsustada. See tähendab, et ka rahastus tuleb ise leida,» põhjendab ta. «Me ei ole kunagi suusaliidust raha saanud. Kui Kaarel otsustas kahevõistluse vahetada suusahüpete vastu, öeldi juhatusest, et hüpake. Nad sõnasid, et neil ei ole selle vastu midagi. Aga sellega kõik piirduski.»

Nagu selgub, ongi suusaliidu peamine funktsioon tippspordi vallas Eesti sportlaste võistlusteks üles andmine. «Suusaliit on meie jaoks täiesti neutraalne seltskond. Liidu kaudu registreeritakse Kaarel FISi võistlustele. Kõigile jõuproovidele on ta korralikult üles antud. Meie jaoks on nad sellega oma töö teinud,» avaldab Toomas Nurmsalu. «Saame rääkida enda eest. Oleme oma eelarved ikka kokku saanud.»

Tagasi üles