Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Rapla korvpalli edulugu: tüdrukute võistkonnast Eesti tippklubiks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Jaak Karp rõõmustab - Tartu Ülikool on alistatud ja Rapla mängib esimest korda Eesti meistrivõistluste finaalis. | FOTO: MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS

Kui Jaak Karp 15 aastat tagasi Raplasse jõudis, oli hetke Eesti kõige kuumema korvpalliklubi asemel üks tugev tüdrukute võistkond, mida juhendas Tiiu Kosk. Ent Karp vihkab kaotamist ja armastab suurelt unistada. Sel hooajal rikkus Rapla Eesti korvpalli justkui kirjutamata reeglit, et finaalis mängivad kaks suurt: Kalev/Cramo ja Tartu Ülikool. Kõik räägivad «punasest revolutsioonist» ja Karp mõlgutab mõtteid eurosarjast.

Kosk on senini klubi juures tegev, aastatega on abiväge juurde tulnud ja ükski teine Eesti korvpalliklubi ei saa uhkustada nii võimsa klubipüramiidiga. Peale esindusmeeskonna Rapla Avis Utilitase on Rapla korvpallikoolil meistriliigas mängiv naiskond Rapla FCR/Media, kes krooniti Eesti meistriks, ja nii tüdrukute kui ka poiste võistkonnad kõigis vanuseklassides. Ehk süsteem toimib nii, nagu peaks olema kõigis suurtes klubides: trenni tulevatel väikestel lastel on võimalik aste-astmelt tippu pürgida.

Raplas on korvpallil sügavad juured ja seda on klubi tegevjuht Karp suutnud ära kasutada ning juuri veel kasvatanud. «Alguses oli tõesti ühe vanuseklassi tüdrukute võistkond, kes tegi suuri tegusid. Poiste võistkondi meil eestikatel alguses polnudki. Esialgsed plaanid olid seotud noortetööga ja praegu toimuvast ei julenud küll mõeldagi,» meenutab Karp.

Millal ta meistriliigasse tulemisest esimest korda kõva häälega rääkis, Karp ei mäleta. Aga mäletab, et rääkis sellest Indrek Ruuduga ja mäletab põhjust: oma kooli kasvandikud eesotsas Janar Sooga vajasid hädasti väljundit kõrgemal tasemel. Teine põhjus, mis lubas Karbil suurelt unistama hakata, oli Rapla Sadolini spordihoone valmimine. Ilma saalita poleks olnud võimalik klubi edendada.

Karp teab, et mida paremad on tulemused, seda suuremad on ka ootused. «Keegi ei uskunud ju, et me suudaksime Tartu ja Kalevi finaali rikkuda, aga mina tahaksin igal aastal seda teha. Kindlasti on keerulisem praegust taset hoida ja siit veel järgmist sammu teha. Aga ei saa piirduda sellega, et pääsesime finaali ja edasi pole midagi oodata. Püüan teha kõik, et see meeskond jääks sellele kogukonnale sama tähtsaks ja meie noortele eeskujuks,» ütleb Karp.

Kuigi Rapla fenomeni taga seisab suuresti üks mees, tõstab Karp esile tiimitööd ja ütleb, et ilma abilisteta poleks Rapla korvpall seal, kus see parasjagu on. «Õiged inimesed enda ümber saada on edu alus. Väikeses kohas on raske suuri tulemusi teha, suurtes linnades on tekkinud liitklubid. Aga ma ei taha vinguda. Ma tahan, et Rapla vallas võiks suur osa lastest korvpalliga tegeleda ja et see väljund püsiks kõrgemal,» ütleb Karp.

Meistriliiga naiskond võeti oma katuse alla eelmisel hooajal ja eesmärk oli pikemaajaline projekt. Kas jätkatakse? «Kõik sõltub toetajatest, see on väga raske, aga eesmärk oli kohe alguses, et see jätkuks,» ütleb Karp.

Mainimata ei saa jätta ka Rapla klubi fänne, kes torkavad Eesti spordis teravalt silma ja teevad oma kodusaali vastastele ebameeldivaks kohaks. Rapla saal on alati täis. Tihti loovad just Rapla poolehoidjad ka võõrsil mängudele mingigi atmosfääri.

Karp on peale korvpalliõpetuse jagamise klubi loomisest peale panustanud ka fännibaasi loomisse ja see on koos klubiga aasta-aastalt kasvanud.

Rapla meeskond osales esimest korda Eesti meistriliigas aastal 2010. Balti liigas hakati mängima teisel hooajal. Seitse aastat hiljem unistab Karp sellest, et klubi võiks tuleval hooajal mängida eurosarjas. Ta ütleb, et sponsoritele lähevad nende tegemised korda. Ollakse pildil, saal on täis.

5000 elanikuga väikelinnast korvpallikantsi tegemine pole lihtne töö. Leida väljastpoolt Tallinna ja Tartut toetajaid nõuab järjepidevust ja kannatlikkust. Ent erinevalt Tartu Ülikooli meeskonnast, kes jäi hooaja hakul nimesponsorist ootamatult üldse ilma, on Raplal sel hooajal nimesponsoreid koguni kaks.

«Meil on ka toetajaid, kel polnud klubiga alguses isiklikku või emotsionaalset sidet. Ehk neid, kes näevad meis võimalust end reklaamida ja oma mainet kujutada. Kõik toetajad on aga aastatega klubi külge kasvanud. Ja kõik nad tahaksid meid kindlasti veel rohkem aidata. Praegune seis annab mulle raha küsides veidi parema tunde,» räägib klubi juht.

Nende eelarve ületab sel hooajal 300 000 euro piiri. Eurosari eeldab aga hoopis suuremaid summasid. Otsused ses osas tehakse pärast finaalseeriat. «Kui läheme Euroopasse, on suur tõenäosus, et saame alguses kaotusi. Aga ma tahaks väga, et meie oma eestlastest mängijad saaksid selle võimaluse. Nendega ma ei häbeneks kuskile minna.»

Karp tahab eurosarjade kohta ka seal mänginud klubidelt nõu küsida. Lisaks on ta rääkinud Leedu klubidega, kes mängisid koguni seitsme klubiga eurosarju. «Kui Eesti klubidele on eurosari meeletu pingutus, siis kuidas nemad suudavad? Sain vastuse kiirelt: riik ja omavalitsused toetavad neid tunduvalt rohkem,» viitab Rapla korvpallielu edendaja Eesti spordisüsteemi kitsaskohale. «Kui kohalik omavalitsus aitaks katta osalemise, saaks meie unistus kohe reaalsemaks.»

Praegu ollakse keskendunud finaalseeriale, mis nõuab palju nii mängijatelt, abipersonalilt, treeneritelt kui ka klubi juhilt. Nad püüavad välja võidetud finaali ka nautida. «See on eriline asi ja väga suur pingutus, mängime selle ära ja siis räägime, mis edasi saab,» sõnab Karp.

Ka peatreener Aivar Kuusmaaga pole Karp uuest hooajast konkreetselt rääkinud. «Aivariga arutan kõiki asju. Tema puhul meeldib mulle see, et Aivar hoolib kogu klubist, mitte ainult oma asjadest,» ütleb ta tuleviku kohta.

Finaalseerias ollakse tiitlikaitsja Kalev/Cramo vastu 0:2 kaotusseisus ja kolmandas mängus kohtutakse esimeses kodumängus homme kell 19.10.

Tagasi üles