Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Õhkkond Tänaku-Järveoja WRC-masinas: palju tööd, vähe mula

Mida teeb Eesti parim ralliekipaaž kiiruskatsete vahel?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Ott Tänak (esiplaanil) ja Martin Järveoja ralli ajal tühja juttu ei aja. | FOTO: @World/M-Sport

Ott Tänaku ja Martin Järveoja töö autoralli MM-sarjas ei piirdu ainult gaasipedaali tallamise ja külg ees kurvi võttes kruusa lennutamisega. Kiiruskatsete vahepeal nokitsetakse auto kallal, suheldakse meeskonnaga, aga omavahel (ülemäära palju) ei räägita.

Portugali ralli algas ametlikult eile õhtul Lousada paarisringrajal peetud publikukatsega, millel oli pikkust napid 3,36 kilomeetrit. Tegelikult oli võistluspäev aga viiskümmend (!) korda pikem, sest kõigepealt pidid rallimehed reisima Portos asuvast võistluskeskusest 60 kilomeetrit ralli ametlikule stardipoodiumile, siis 40 kilomeetrit Lousadasse ja lõpuks veel 40 kilomeetrit tagasi Portosse. Ehk sellest ajast kui lõuna paiku rallipargist lahkuti ja sinna õhtul üheksa paiku naasti, läbisid võistlejad 154,43 kilomeetrit.

Kokku peaksid sõitjad Portugali ralli peale võistlusmasinates veetma üle 1500 kilomeetri ja sellest vähem kui veerand – 349,17 km – läbitakse võistluskiirusel. Ülejäänud aeg kulub katsete ja teenindusala vahel reisimisele. Kuidas meie esiekipaaž seda aega veedab? «Mina sõidan ja Martin koordineerib,» ütleb Tänak, et rollid on autos ka katsete väliselt ikka samasugused, lihtsalt tempo väiksem. «Kiirus on vastavalt liikluseeskirjadele.»

«Alguses räägime sellest, kuidas eelmine katse läks, mis järgmine katse toob ja mida auto seadistuse juures muuta võiks,» räägib sellest hooajast Tänakule kaarti lugev Järveoja, mis jututeemad pikkadel ülesõitudel ette võetakse. Kui võetakse. «Üldiselt, kui on ikka selja taga 27-kilomeetrine katse ja oled 20 minutit kõvasti pingutanud, siis on taastumiseks kõige parem vaikus.»

Kuigi Järveoja peamine töö on autos vastutada navigeerimise eest – nii kiiruskatsetel kui ülesõitudel –, on tema kontrollida ka kellaaeg. Autorallis on kõik reguleeritud minuti täpsusega – kui sõitjad jõuavad teenindusalasse näiteks ajavaruga, ei tohi nad enamasti lihtsalt oma boksi suunduda, vaid peavad ootama kindlaks määratud aega. Liiga vara kontrollpunkti läbimine toob kaasa karistuse täpselt samamoodi kui hilinemine.

Tänaku sõnul pole siiski tegu tühja ootamisega. «Üldiselt on graafik suhteliselt tihe. Katsete vahel on vaja ülesõidud läbida ja teha muid töid: rehvid vahetada, seadistusi muuta. Ja isegi kui teenindusse tuleme, siis on suhtlemist meediaga ja arutamist inseneridega. Tühja ootamist ma väga ei näe.»

«Muud tööd» võivad endast kujutada mida tahes, sest üle 130 kilomeetrini küündivate keskmiste tunnikiiruste juures võib autole kahju teha iga väiksemgi pihtasaamine. Kruusarallidel on näiteks tavaline, et kui kiiruskatsete kordusläbimise eel ei ole kavas teeninduspausi – Portugalis on selline pühapäev – võtavad piloot ja kaardilugeja mutrivõtmed kätte ja tõstavad kahekesi masina sõidukõrgust, et teesse tekkinud roopad auto põhja ära ei lõhuks.

«Ma ei oska öelda, kas see on päris mehaaniku töö. Pigem selline tavapärane rutiin, mida me ikka teeme,» on Tänak auto kallal nokitsemisega harjunud.

Ehk kui kodusest tugitoolist rallile kaasa elajad saavad võistluspäeval katsete vahel teha mugavaid ja pikki lõunapause, siis rallimeestel on ka aeg, mil võistluskiirusel ei kihutata, käed jalad tööd täis. Järveoja võtab võistlusnädalavahetuse kokku: «Kui esmaspäeval ralli pihta hakkab, siis järgmine esmaspäev on üpris kiiresti käes. Vahepeal gaasi maha ei lase.»

Tagasi üles