Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Videolugu: kas penaltilöömine on täppisteadus?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Nõmme Kalju väravavaht Vitali Teleš seisab 11 m karistuslöökide ajal kindlusena väravajoonel. | FOTO: Postimees

Üksteist meetrit, üks pall, üks värav. Kaks meest teineteisega silmitsi. Kumb jääb peale?

Jalgpalli Eesti meistriliigas on sel hooajal pall penaltipunktile asetatud 24 korda. 18 lööki on olnud täpsed, kuuel juhul on duelli aga võitnud väravavaht. Kellel on selles heitluses eelis ja kas penaltilöömine on täppisteadus või ei?

Selgub, et tegelikult ei ole. Vähemalt väidab nii tänavu kõrgliigas kolmest penaltist kaks tõrjunud Nõmme Kalju väravavaht Vitali Teleš. Tõsi, avavoorus Pärnu Vaprusega mängides saatis Martin Vunk tema pareeritud löögi järel palli ikkagi võrku. Kuid endise meeskonnakaaslase, nüüd Tammeka särki kandva Eino Puri penalti suutis Teleš hiljuti üle otsajoone lükata.

Ainsana on 11 meetrilt palli Teleši selja taha saatnud teine Tammeka mees Kaspar Paur. «Vungi löögi tõrjusin vales suunas. Aga tõrje on tõrje! Ja ka Pauri löögi puhul aimasin suuna ära, aga ei ulatanud,» rääkis Teleš.

Kui Saksamaa koondise väravavaht Jens Lehmann õngitses kord MMil enne penaltiseeriat sokisäärest välja nimekirja vastasmeeskonna lööjate eelistustega, siis Teleš nii põhjalikku andmebaasi ei pea. Miks? «Noh, ikka jälgid, kes kuidas lööb, aga vahel see ei tööta. Petad hoopis iseennast! Seepärast võtan otsuse, kuhu hüpata, tavaliselt vastu ikkagi viimasel hetkel,» sõnas Teleš.

Nii juhindub ta penalti eel pigem sisetundest ja naudib teadmist, et väravavahile ei heida löögi tõrjumata jätmise puhul keegi midagi ette. «Aga meie elu on ka raskemaks läinud, sest viimasel ajal vaatan, et lüüakse väga erinevalt. Paljudel pole probleemi ka ristnurka lüüa. Lüüakse ka keskele – vahel mõtled, et ootakski seal löögi ära. Aga tegelikult on emmale-kummale poole hüpates ikkagi suurem tõenäosus, et sinna läheb ka pall.»

Statistika näitab, et võrreldes Inglismaa kõrgliigaga ei ole Eesti lööjatel palju häbeneda. Kolm vooru enne käesoleva hooaja lõppu oli seal löödud täpselt sada penaltit. Neist kuus saadeti ise väravast mööda, 16 puhul hiilgas väravavaht.

Kuidas treenida enesekindlust?

Enim penalteid, koguni kuus, on meie meistriliigas sel hooajal teeninud Kalju. Neist kaks on väravasse saatnud vasakkaitsja Andrei Sidorenkov. Korra on ta aga ka eksinud: neljandas voorus tõrjus tema löögi Paide postide vahel seisnud Magnus Karofeld.

Sidorenkov on olnud oma meeskonna peamine penaltilööja juba mitu aastat – esmalt Sillamäe Kalevis ja seejärel Kaljus. «Sillamäel tuli mul trennis hästi välja, treener ütles, et löö siis mängus ka. Kaljus läksin kohe esimest teenitud penaltit lööma, ei olnud küsimust. Ja kui sisse lõin, ei olnud ka enam küsimust,» muigas Sidorenkov.

Tema sõnul kehtib lööjale sama lihtne tõde nagu väravavahilegi: mida rohkem mõtlema hakkad, seda suurem on eksimisvõimalus. «Tõsi, mõni vaatab väravavahti, nagu näiteks Andrea Pirlo tegi. Ei mäleta, et ta oleks kunagi jõuga löönud, vaid lootis tehnikale. Teised tulevad aga alles penaltipunkti poole ja teavad juba kindlalt, kuhu löövad. Ise olen pigem seda teist tüüpi, minu jaoks on nii lihtsam,» tõdes Sidorenkov.

Kas enesekindlust saab treenida? Sidorenkov on kindel, et saab – harjutamine tegevat kõnealusel juhul tõepoolest meistriks. «Kui võistkond ja treener sind usaldavad, sa võtad pinge enda peale ja tead, et vastutus on sinu õlul – see mulle meeldib. Ise ma küll trennis palju ei harjuta, aga mõne löögi teen enne mängupäeva alati, see on kindel.»

Sama oluline on eksimusi mitte põdema jääda. «Nagu öeldakse, see on loterii. Juhtub! Meil ei ole ju Meistrite liiga finaal, sellist pinget pole,» sõnas Sidorenkov. «Nagu Vitali ütles: ei tohi üle mõelda. Viska kõik mõtted peast välja, mine ja löö rahulikult. Nurka!»

Selle hooaja eksimused penaltipunktilt (6):

  • Martin Vunk – Vitali Teleš tõrjus

Pärnu Vaprus – Nõmme Kalju (2:6, 1. voor)

  • Kristen Kähr – Artur Kotenko tõrjus

Viljandi Tulevik – Narva Trans (1:2, 4. voor)

  • Andrei Sidorenkov – Magnus Karofeld tõrjus

Nõmme Kalju – Paide Linnameeskond (1:0, 4. voor)

  • Toomas Pent – Matvei Igonen tõrjus

Pärnu Vaprus – Tallinna Infonet (0:6, 6. voor)

  • Vladimir Voskoboinikov – Mait Toom tõrjus

Tallinna Infonet – Tallinna Flora (0:1, 7. voor)

  • Eino Puri – Vitali Teleš tõrjus

Tartu Tammeka – Nõmme Kalju (0:6, 10. voor)

Realiseeritud penaltid (18):

2 – Kassymkhan Talasbayev (Tulevik), Magnar Vainumäe (Paide), Dmitri Kovb (Trans), Andrei Sidorenkov (Kalju), Artjom Dmitrijev (Kalju)

1 – Sergei Tumasjan (Infonet), Joao Morelli (Levadia), Denis Poljakov (Trans), Artur Valikajev (Kalju), Zakaria Beglarišvili (Flora), Kaspar Paur (Tammeka), Ioan Jakovlev (Trans), Ilja Ferapontov (Trans)

Kõige rohkem penalteid on määratud Nõmme Kalju kasuks – 6. Sisse on neist löödud 5. Kõigil penaltitel on täpsed olnud neli meeskonda – Narva Trans (5/5), Paide Linnameeskond (2/2), Tallinna Levadia (1/1) ja Tallinna Flora (1/1). Pärnu Vapruse mängijad on eksinud mõlemal nende kasuks määratud penaltil. Ühtlasi on Pärnu ainus meeskond, kes on penaltipunktilt eksinud rohkem kui korra. Ainsatki korda ei ole penaltit veel määratud Sillamäe Kalevi kasuks.

Tagasi üles