Maailma tennist rabab lesbiskandaal. Legendid on teineteise kõri kallal (2)

Viljar Voog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiina tennisist Zhang Shuai ja lesbiskandaali algatanud Margaret Court.
Hiina tennisist Zhang Shuai ja lesbiskandaali algatanud Margaret Court. Foto: Reuters / Scanpix

Austraalia tenniselegend Margaret Court, kelle järgi on nimetatud Melbourne’is suurt slämmi võõrustava tennisekeskuse üks kolmest peaväljakust, on sel nädalal pannud spordimaailma kihama oma vaadetega samasooliste paaride ja nende õiguste teemal.

Court sattus skandaali keskmesse, kui ta andis ühes Lääne-Austraalia ajalehes avaldatud artiliklis teada, et kavatseb edaspidi boikoteerida rahvuslikku lennufirmat Qantast, sest see toetab samasooliste paaride abieluõigust. Seejärel andis vanadaam intervjuu ka ühele Austraalia kristlikule raadiojaamale, kus teatas: «Tennis on lesbisid täis. Isegi siis, kui mina veel mängisin, oli seal paar tükki. Aga need paar võtsid nooremaid mängijaid endaga pidudele kaasa. Ja tihti on nii, et see, mida sa näed tipus, käib läbi kogu spordialast.»

Karjääri jooksul 24 suure slämmi tiitlit võitnud Court on tennisest juba ammu taganenud ning nüüd peab 74-aastane proua Perthi linnas pastoriametit. Just oma usku toob Court ka selgituseks, miks ta on samasooliste abiellumise vastu.

«Me teame, et homoseksuaalsus on lihalik iha nagu abielupetmine, hooramine, kõik sellised asjad. Ja need inimesed teavad seda ka – sellepärast nad tahavadki abielluda - et end heastada. Ma usun, et nad teavad, et see käib kristlusega, jumalausuga vastuollu, aga teataval määral oleks see neile õigustuseks,» väitis Court. Et naisel oli oma meelsuse avaldamiseks 45minutiline intervjuu, jõudis ta veel selle käigus väita, et homod üritavad noori enda leeri meelitada, et transseksuaalid on saatanast jm.

Kas Austraalia lahtise suuruselt teine väljak kannab ka edaspidi Margaret Courti nime?Jason O'Brien/Reuters/Scanpix
Kas Austraalia lahtise suuruselt teine väljak kannab ka edaspidi Margaret Courti nime?Jason O'Brien/Reuters/Scanpix Foto: Jason O'Brien/REUTERS

Austraallanna väljaütlemised on vallandanud tennisemaailmas pahameeletormi, millest ei pääse ka Prantsusmaa lahtistel mängivad tipud. Maailma meeste esinumber Andy Murray andis teada, et Austraalia lahtiste korraldajad peavad otsustama, kas nad nimetavad Courti nime kandva väljaku ümber või mitte, sest vastasel juhul võivad sportlased tulla kokku ja otsustada, et nemad seal lihtsalt ei mängi. «Mängijate jaoks võib olukord, kus sa pead mängima slämmi, aga tahad boikoteerida kindlat väljakut, kaasa tuua palju probleeme.»

Enamik maailma tippe, sealjuures ka kõik Austraalia parimad tennisistid, on sõnanud, et väljaku ümbernimetamine peab olema kohalike tennisejuhtide otsus. Samas on needsamad sportlased rõhutanud, et toetavad isiklikult samasooliste võrdset kohtlemist. «Ma arvan, et tervel tenniseringkonnal on üpris sarnane arvamus ja me jääme endale kindlaks,» sõnas Austraalia hetke parim naistennisist Samantha Stosur ja kutsus rahvuskaaslase väljaütlemisi «hulluks teemaks».

Endised maailma tipud aga praeguste mängijatega sarnaselt sõnu ei vali. Avalikult oma homoseksuaalsust tunnistanud Martina Navratilova ja Billie Jean King on varemgi Courti teemal sõna võtnud ning esimene andis värske skandaali valguses teada, mida ta austraallannast arvab. «Nüüd on selge, kes täpselt Court on – suurepärane tennisist, rassist ja homofoob. Tema pilge pole ainult arvamus. Ta üritab konkreetselt takistada LGBT inimestele võrdsete õiguste saamist. (märkus Courtile: me oleme ka inimesed),» kirjutas 18 korda suurel slämmil triumfeerinud Navratilova, keda Court kutsus 1990. aastal noortele tennisistidele halvaks eeskujuks.

«Kui palju määrib veri Margareti käsi, kui lapsi pekstakse seetõttu, et nad on teistsugused. See ei ole normaalne. Liiga palju on inimesi, kes surevad läbi enesetapu sellise sallimatuse, enesetapu ning, jah, kiusamise tõttu. See ei ole normaalne,» jätkas Navratilova. «Sõnavabadust tuleb tähistada, aga see ei tähenda, et inimesed on priid oma sõnade tagajärgedest. Mitte karistusest vaid tagajärgedest.»

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles