Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Real või Juventus – kumb on tänase finaali soosik?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Gareth Bale või Isco - kumma jätab Zinedine Zidane täna pingile? | FOTO: GERARD JULIEN/AFP/Scanpix

Cardiffis selgub täna jalgpalli Euroopa meisterklubi, kui Meistrite liiga finaalis kohtuvad 11-kordne tšempion Madridi Real ja kahekordne võitja Torino Juventus. Postimehega vestelnud Eesti jalgpallispetsialistide poolehoid kuulub Itaalia klubile.

«Juventusel on kõige parem kaitse ja Realil eeldatavasti kõige parem rünne. Kas vanad ja väravavahiga hästi kokku mänginud kaitsjad suudavad tippründajad elimineerida? See on väga huvitav ja vana kaitsemehena panustan kaitse võidule,» sõnab endine Eesti koondise keskkaitsja Marek Lemsalu. Ka Paide Linnameeskonna peatreeneri Vjatšeslav Zahovaiko sümpaatia kuulub Itaalia klubile: «Väravavaht Gianluigi Buffoni pärast. Ta on sel hooajal näidanud väga imelist mängu.»

Lemsalu eeldab, et mäng kujuneb taktikaliseks, kus Juventus ei hakka ülearu avatuna tegutsema: «Juventusel on ründevõimekust piisavalt ning kui Real hakkab liiga suruma ning jätab tagant vabaks, on nad haavatavad. Kui tippmeeskonnad mängivad, siis tagant väga avada ei tohigi. Pakun, et pigem mängitakse küüniliselt. Vähemalt nii kaua, kuni mänguseis seda enam ei võimalda.»

Laias laastus on sama meelt ka Zahovaiko: «Alguses lahtist mängu kindlasti ei tule – kaalul on liiga palju. Esimene poolaeg on kinnine, kus kõik sõltub skoorist. Kui üks võistkondadest on sunnitud mängu avama, siis muutub ka mäng lahtisemaks.»

Finaalmatši kohapeal jälgiv Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak andis mõista, et temagi poolehoid kuulub Juventusele: «Kui veel mõni aeg tagasi oleksin vaadanud Juventuse ja Reali vahelist Meistrite Liiga finaali puhtprofessionaalse huviga ja ilma eriliste emotsionaalsete kaasaelamisteta, sest tegemist olnuks lihtsalt kahe suurklubi tipptasemel jalgpallimänguga, siis viis, kuidas La Vecchia Signorat viimasel kolmel-neljal aastal arendatud, on pannud mind nende tegemisi lähemalt jälgima.

Esiteks on Juventus saavutanud suurepärase tasakaalu majandusliku ja sportliku edu vahel, kusjuures viimast ei ole mõjutanud isegi mitte tippmängijate müük. Teiseks on nad üks väheseid Euroopa suurklubisid, kes kasutab endiselt kaitseliinis loomulike kaitsvate omadustega mängijaid, kuigi üldine tendents on risti vastupidine.

Sealjuures on selgelt näha, et kõnealused lähenemised on pannud paika klubi ja iga konkreetne peatreener realiseerib Juventuse juures vaid oma treeneritalenti. Vastandan seda lähenemisele, kus meeskonda saabuv peatreener komplekteerib tiimi ja toob kaasa oma sportliku nägemuse kuni pisimate detailideni välja.

Varem olen samasuguse huviga saanud jälgida Fergusoni-aegse Manchester Unitedi, Müncheni Bayerni, Barcelona ja ehk ka Dortmundi Borussia arengut, Skandinaaviast rääkides võiks mainida ka Malmöt ja FC Kopenhaagenit. Kõiki neid näiteid ühendab klubi tugeva sportliku filosoofia olemasolu ja kui siit tuua paralleel Eesti jalgpalliga, siis usun siin peituvat meie klubidele ainuvõimalikku teed eduni.»

Kui Juventuse peatreeneril Massimiliano Allegril suuri mõttekohti ilmselt pole, siis Reali juhendaja Zinedine Zidane peab otsustama, kas eelistada algkoosseisus viimati 23. aprillil mänginud, aga nüüd vigastusest paranenud Gareth Bale’i või eelmises kaheksas mängus viis väravat löönud Iscot.

Tagasi üles