Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Euroopa jalgpallis lokkab Hispaania klubide ülemvõim. Kaua veel?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eelmisest 11-st Meistrite liiga trofeest on Hispaania klubid võitnud kuus. | FOTO: FRANCK FIFE/AFP/Scanpix

Euroopa klubijalgpalli on viimased alates eelmise kümnendi keskpaigast domineerinud Hispaania. Ning mitte ainult tänu Madridi Realile ja FC Barcelonale, vaid tõhusat abi on osutanud ka järgmine ešelon, kes on sähvatanud Meistrite liigas ning hoidnud Hispaania lippu kõrgel Euroopa liigas.

Kui Meistrite liiga on alates 2006. aastast lõppenud Hispaania klubi võiduga kuus korda (FC Barcelona 2006, 2009, 2011, 2015 ja Madridi Real 2014, 2016), siis Euroopa liiga trofee on sinna rännanud koguni seitsmel puhul – Sevilla 2006, 2007, 2014, 2015 ja 2016 ning Madridi Atletico 2010 ja 2012.

Endine Manchester Unitedi peatreener, 2013. aasta kevadel erru läinud Alex Ferguson ennustas märtsis ESPNile antud intervjuus, et Hispaania ülemvõim lõpeb peagi. «Edu on tsükliline. 70ndatel domineerisid Amsterdami Ajax ja Müncheni Bayern, 80ndatel Liverpool, 90ndatel Itaalia klubid eesotsas AC Milaniga. Hiljuti oli ka Inglismaal hea periood, kui kolm klubi jõudsid mitu aastat järjest poolfinaali ning meie (Man United – toim) mängisime nelja hooaja jooksul kolmes finaalis (2008 võideti, 2009 ja 2011 kaotati – toim).

Praegu kuulub ülemvõim Hispaaniale. Igasuguse kahtluseta. Nad on kõige tugevamad ja seepärast ka võidavad. Aga see võib muutuda ja muutubki. Teate, Cristiano Ronaldo jääb vanemaks, samuti Lionel Messi. Kas Hispaania klubid suudavad neid mängijaid asendada? Arvan, et peagi saab nende edutsükkel läbi,» rääkis Ferguson.

Legendaarsele šotlasele sekundeeris peagi jalgpalli(aja)kirjanik Simon Kuper, kes märkis aprilli alguses, et Real ja Barcelona ei pea arvestama ainult Ronaldo ja Messi vananemisega. «Vahemikus 2008-2012 oli Hispaania esimest korda oma ajaloos koduks maailma parimatele jalgpalluritele. Enamik neist sirgusid tippudeks Barcelonas või Realis või siirdusid sinna üpris noortena tagasihoidlike üleminekusummade eest, ent võitsid seejärel rohkelt tiitleid.

Aga Sergio Ramos, Andres Iniesta, Gerard Pique ja Sergio Busquets ei püsi tipus enam kuigi kaua. Neile järgnev põlvkond pole aga sedavõrd briljantne. Unustage jutud Messi asendamisest. Juba Iniesta ja Ramos asendamine kujuneb Barcelona ja Reali jaoks erakordselt keeruliseks ja/või kulukaks ettevõtmiseks.

Kindlasti kuuluvad Barcelona ja Reali ridadesse suurepäraseid mängijaid ka 2020. aastal. Aga keeruline on näha, et mitte kuigi rikas Hispaania jätkaks senisel moel Meistrite liiga valitsemist. Ajaloolises plaanis näeme praegu anomaaliat. Vahemikus 1967 – 2008 tulid Hispaania klubid Euroopa meistriks ainult viis korda. Sarnased ajad võivad õige pea naasta,» kirjutas Kuper.

Hispaania ülemvõimu eeldatava lõppemise peamiseks põhjuseks nimetas Kuper raha. «Vastupidiselt paljude fännide romantilisele ettekujutusele, ei võideta tiitleid klubi ajaloo, vaimu või geniaalse treeneri, vaid rahaga. Just raha abil saab osta parimaid mängijaid ja just raha on võimaldanud Hispaania kahel tippklubil domineerida,» sõnas Kuper.

Reali ja Barcelona sissetulekud ei taha aga enam suureneda. Kuigi Manchester United langes 2015-16 Meistrite liigast välja juba alagrupiturniiri järel, teenisid nad tol hooajal ikkagi rohkem tulu (689 miljonit eurot) kui Real ja Barcelona (mõlemad 620 miljonit).

Kuperi hinnangul on ainult aja küsimus, millal Inglismaa Premier League suudab finantsilise ülemvõimu sportlikuks eduks muundada. Hetkel on Inglismaa kõrgliiga palgafond (3,2 miljardit eurot) peaaegu sama suur kui Hispaania, Saksamaa ja Itaalia meistriliigade omad kokku.

***

23 puudujat, Juventuse šanss ja igihaljas Real

Meistrite liiga ajastu Euroopa jalgpallis algas 1992-93 ehk laupäevase finaaliga jõuab lõpule antud formaadi 25. hooaeg.

Selle aja jooksul pole alagrupiturniirile kordagi jõudnud 23 riigi – Island, Fääri saared, Iirimaa, Põhja-Iirimaa, Wales, Eesti, Läti, Leedu, Moldova, Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan, Luksemburg, Liechtenstein, San Marino, Malta, Andorra, Gibraltar, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Kosovo, Albaania, Makedoonia – klubid. Ülejäänud 32 Euroopa jalgpalliliidu (UEFA) liikmesriiki on vähemalt ühe korra alagrupiturniiril esindatud olnud.

Meistrite liiga hooaja on suutnud kaotuseta läbida Manchester United (1998-99, 2007-08), Marseille Olympique (1992-93) AC Milan (1993-94), Amsterdami Ajax (1994-95) ja FC Barcelona (2005-06). Loetelu täieneb, kui laupäevase finaali võidab Torino Juventus.

Madridi Real osaleb tänavu Meistrite liigas 20. hooaega järjest, mis on võistluse rekord. Viimati puudusid nad hooajal 1996-97. Juba praegu on teada, et sügisel rekord uueneb.

Tagasi üles