Tarvas tapetakse, Pull astub areenile

Margus Martin
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välismängijate usin palkamine lõi aasta-aastalt valusalt Rakvere Tarva rahakoti pihta. Samas - kui pole tasemel pallureid, siis ei tule ka tulemust.
Välismängijate usin palkamine lõi aasta-aastalt valusalt Rakvere Tarva rahakoti pihta. Samas - kui pole tasemel pallureid, siis ei tule ka tulemust. Foto: Arvet Mägi

Eesti meistriliigas tipptasemel korvpalli mänginud Rakvere meeskondade nimesid vaadates võiks loogiliselt järeldada, et järgmine kohalik kossusats pole teps mitte Tarvas, vaid hoopis Bull või eestipäraselt lihtsalt Pull.

Loogikat aitab mõneti kinnitada tänavu kevadel ilmavalgust näinud mittetulundusühing Viru Bull, millest peaks viimatistele uudistele toetudes saama uus läänevirulaste järjepidevuse kandja koduses suures korvpallis.

Olgu selle nimega kuidas on, aga üks on selge: Rakvere Tarva nime kandvat korvpalliklubi ootab eelmisel kuul Viru maakohtusse sisse antud pankrotiavalduse järel ees teekond tolmusele ajalooriiulile.

Mis on põhjustanud nii Tarva kui ka selle eelkäijate Korvpalliklubi Rakvere ja Rakvere Palliklubi hääbumise? Käekiri ja tagamaad on kõigi puhul mõneti sarnased, aga samas ka erinevad.

Rakvere korvpalli nõndanimetatud teise tuleku peaarhitekt, alates Rakverre tulekust 1995. aastal siinset korvpallielu suunanud ja toetanud endine Rakvere lihakombinaadi juht Teet Soorm tõi Tarvast tabanud hädade põhjustena välja kaks tegurit.

Esiteks – majandamine. “Rakvere Tarva puhul on Andres Sõber hea treener, aga finantsküsimusi silmas pidades ei ole ta ilmselt parim majandaja,” tõdes Soorm. “Klubis võeti suuri riske. Paar aastat prooviti eurosarjas Challenge Cup turniiril kaasa lüüa, kuid nendeks mängudeks paljude välismängijate kaasamine viis tohutul hulgal raha välja. Kui elad selgelt üle oma võimete, siis on ette teada, millega see kõik ühel päeval lõppeb.”

Teiseks – riiklik poliitika. “Riik hakkas ühel hetkel maksustama mängijate töötasusid, mida varem maksti stipendiumidena. Lisakulusid maksude näol tekkis üle viiekümne protsendi,” rääkis Teet Soorm. “Riik tegi omad otsused ja siinkohal tuleb öelda suur tänu ka endisele rahandusministrile Jürgen Ligile.”

Praegu enda sõnul puhkust nautiv Teet Soorm Lääne-Virumaa korvpallis toimuvat pingsalt ei jälgi. Peatreener Sõbraga aeg-ajalt ikka helistatakse ja vesteldakse, kuid ei rohkemat. “Arvan, et vana nii-öelda keha on siiski mõistlik õhtule lasta ja alustada puhtalt lehelt. Korvpall ei kao Rakverest mitte kuskile ja läheb kindlasti edasi,” lausus ta lõpetuseks.

Kunagine Rakvere piiritusetehase direktor Arvo Antropov, kes töö kõrvalt ligi paarkümmend aastat tagasi Korvpalliklubi Rakvere juhatuse liikme ja presidendi ametit pidas, kõneles, et tol ajal moodustati korvpalliklubi vedamiseks laiapõhjalisem juhatus.

Inimeste ring, kes tema ütlusil maakonna korvpalli lipulaeva toimimisse kaasati, oli ­aukartustäratav: sinna kuulu-sid piirituse- ja transpordiäri­mehed (Aleksander Tokarev, Einar Vallbaum), muuseumidirektor (Ants Leemets), ajakirjanik (Hannes Rumm) ja teised.

“Miks me üldse hakkasime sellega tegelema? Sellepärast, et Rakvere on olnud tuntud linn ja me tahtsime siia soliidset klubi,” lausus Antropov. “Andres Sõbra tulekuga jäi see võibolla liialt ühe mehe keskseks ettevõtmiseks.”

Siinkohal pole liigne märkida, et KK Rakvere mängis juba teisel meistriliiga hooajal, 2002. aasta kevadel tollase peatreeneri Aivo Erkmaa juhendamisel Eesti meistrivõistluste medalile. Kahe võiduni peetud pronksiseerias vannuti 1:2 alla Tallinna Nybitile.

Ehkki hetkesituatsioon paistab keeruline, peab Arvo Antropov võimalikuks, et Rakvere ja Lääne-Viru edukad ärimehed panevad uuesti seljad kokku.

“See on valikute küsimus, kas juua konjakit ja süüa kalamarja või panustada sporti ja teha seeläbi nii endale kui ka Rakverele head reklaami,” tähendas ta. “Andres Sõber paistab korralik mees ja ma ei tea asjade tagamaid, aga arvan, et meil leidub ettevõtteid, kes on nõus uut klubi aitama. Minuga võivad nad küll sellel teemal rääkida,” lausus ta.

Antropov lisas, et tipptasemel korvpall peab maakonnakeskusesse alles jääma. “Seda on vaja täpselt samamoodi, nagu on vaja linnale kirikut ja teatrit,” märkis Antropov. “Mind natukene solvas see, kui lugesin, et Eesti Korvpalliliit nõuab klubi käest mingeid tasumata makse. Kas nad ise on midagi klubile, kes igapäevaseks toimimiseks pidevalt raha otsib, midagi andnud? Rakvere Korvpalliklubi ei ole mitte mingisugune juhuslik, vaid tuntud klubi, kellel korvpalliliit peaks hoopis probleemidest vabaneda aitama.”

MTÜ Viru Bull juhatuse liige Arnu Lippasaar kinnitas ajalehele, et uus klubi ei istu käed rüpes oma saatust oodates, vaid teeb tööd selle nimel, et sügisel oleks spordisõpradel taas põhjust Rakvere spordihalli korvpalluritele kaasa elama tulla.

Lippasaare kinnitusel on tulevase klubi, mis iganes nime see ka ei kannaks, üks lüli paigas – peatreener Andres Sõber.

Rakvere korvpall Eesti meistriliigas

Ehkki korvpalli on meistriliiga tasemel mängitud ka enne 2000. aastat, toome ära viimase 17 aasta Rakvere korvpalliklubid ja nende saavutatud kohad Eesti meistrivõistlustel.

  • 2000/2001 KK Rakvere, 6.
  • 2001/2002 KK Rakvere, 4.
  • 2002/2003 KK Rakvere, 8.
  • 2003/2004 KK Rakvere, 7.
  • 2004/2005 Rakvere Palliklubi, 6.
  • 2005/2006 Rakvere Palliklubi, 5.
  • 2006/2007 BC Rakvere Tarvas, 6.
  • 2007/2008 BC Rakvere Tarvas, 9.
  • 2008/2009 BC Rakvere Tarvas, 6.
  • 2009/2010 BC Rakvere Tarvas, 2.
  • 2010/2011 BC Rakvere Tarvas, 4.
  • 2011/2012 BC Rakvere Tarvas, 3.
  • 2012/2013 BC Rakvere Tarvas, 3.
  • 2013/2014 Rakvere Tarvas, 3.
  • 2014/2015 Rakvere Tarvas, 4.
  • 2015/2016 Rakvere Tarvas, 5.
  • 2016/2017 Rakvere Tarvas/Palmse Metall, 8.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles