Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) juhatus langetas täna Lausanne'is otsused 2020. aasta Tokyo suveolümpiamängude võistlusprogrammi osas ning Eesti naisvehklejad said Šveitsist superhea uudise.
Eesti naisvehklejad said olümpiabossidelt superhea uudise!
/nginx/o/2017/05/02/6617005t1h2d90.jpg)
9. juuni 2017, 17:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt kiitis ROKi juhatus heaks Rahvusvahelise Vehklemisliidu palve suurendada võistkonnavõistluste arv neljalt kuuele. Lahtiseletatult tähendab see, et kui seni pidid igal olümpial kuuest vehklemisalast kaks piirduma ainult individuaalvõistlusega, siis nüüd enam mitte.
Naiste epee pidi olema üks kahest, kus 2020. aastal võistkonnavõistlust ei peeta, aga nüüd saab Eesti paraadala püüda Tokyos medaleid kahel rindel - nii individuaalselt kui ka võistkondlikult.
«Kahe võistkonnaala puudumine mõjutas negatiivselt vehklemise arengut ja spordialasse tehtud investeeringuid, mistõttu tõime need programmi tagasi. Olümpiale pääsevate vehklejate arv seejuures ei suurene,» selgitas ROKi spordidirektor Kit McConnell. Otsus on lõplik, sest võistlusprogramm kuulub ROKi juhatuse pädevusse ega vaja üldkogu heakskiitu.
Tänavakorvpall ja BMX-pargisõit olümpial
Kui 2016. aasta Rio olümpiamängudel jagati välja 306 medalikomplekti, siis Tokyos on see arv 15 võrra suurem ehk 321. Kaks silmapaistvamat täiendust on tänavakorvpall ja BMX-jalgrataste pargisõit. Tänavakorvpallis pääsevad olümpiale kaheksa mees- ja naiskonda, jalgrataste trikisõidus 64 sportlast (32 meest ja 32 naist).
Kergejõustikus jagatakse medalid 4x400 meetri segateatejooksus, kus võistkond koosneb kahest mehest ja kahest naisest. Segavõistkonna-võistlused lisandusid ka ujumises (4x100 meetrit kombineeritult), judos, lauatennises (segapaarismäng), vibulaskmises, triatlonis. Lisandusid ka meeste ja naise madison trekisõidus ning meeste 800 ja naiste 1500 m vabaujumine.
Nii mõnelgi spordialadel tehti muudatusi, mis olid peamiselt tingitud soovist tagada meeste ja naiste võrdsem esindatus, mis on McConnelli sõnul "ROKi jaoks funamendaalse tähtsusega". Tokyo olümpial võistlejatest on 48,8% naised, Rios oli sama näitaja 46,1%.
Poksis vähendati meeste kaalukategooriate arvu kahe võrra ja lisati need naistele. Aerutamises asendati kolm meeste võistlusala naiste omadega, sõudmises tehti sama lüke ühe paadiklassiga (meeste kergekaalu neljapaat asendati naiste neljapaadiga). Laskmises asendati kolm meeste võistlusala segavõistkondlike aladega, tõstmises vähendati meeste kaalukategooriate arvu ühe võrra.
Maadluse ja tõstmise kvooti vähendati
Olümpial osalevate sportlaste arv aga väheneb. Kui Rios võistles 11 237 sportlast, siis Tokyos on see arv 285 võrra väiksem. Kergejõustik kaotas 105, tõstmine 64, maadlus 56, purjetamine 30, laskmine 30, sõudmine 23, ujumine 22 ja veepall 18 kohta.
Seega Eesti jaoks ajalooliselt edukatel raskejõustikualadel (maadlus ja tõstmine) muutub olümpiamängudele kvalifitseerumine senisega võrreldes keerulisemaks.