Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et mitte ükski IRLi valitsusliikmetest pole blokeerinud võrkpalli MM-i valiksarja lisaturniiri korraldamise rahastamist ja seetõttu on Postimehes väidetu vale, seisab IRLi pressiteates.
«Kuigi spordireporterid on kirjutanud, viidates anonüümsetele allikatele, et IRLi tõttu jäi rahastamine toppama, siis see ei vasta tõele. Olen suhelnud IRL-i valitsusdelegatsiooni liikmetega, nad ei ole blokeerinud võimalikku rahataotlust. Seda pole isegi valitsuses arutatud.»
Seederi sõnul jõudis temani info võimaliku võrkpalli MMi valiksarja lisaturniiri korraldamise rahataotluse kohta eile ehk esmaspäeva õhtul meedia vahendusel. «Spordihuvilisena oleksin väga tahtnud näha otsustavaid võrkpallilahinguid Eestis,» lausus ta pressiteenistuse vahendusel.
Postimees kirjutas täna hommikul, et poliitikute võimumängude tõttu jäi võrkpallikoondis ilma 70 000 euro suurusest lisatoetusest, mida küsiti valitsuselt koduse MM-valikturniiri korraldamiseks. Kandideerimise avalduse kinnitamise tähtaeg oli täna hommikul kell 9.
Seejuures nii-öelda templiga kinnitatud vastust polnud võrkpalliliidule täna hommikuks vajagi. Vaja oli positiivset indikatsiooni, mis oli alaliidu sõnul juba olemas varasemalt. Ent eile õhtul pöördusid asjad ootamatult halvaks ja erakondade vahelised poliitilised mängud tipnesid sellega, et harukordne võimalus MMi piltit kodus püüda jääb kasutamata. Postimehele teadaolevalt ei ole tegelik põhjus tähtajas – nagu üritas väita kultuuriministeerium –, vaid raha eraldamise otsust blokeeris IRL ja põhjused olid spordivälised.
Kultuuriminister Indrek Saare viited sellele, et alaliit on ise süüdi, kuna ei esitanud avaldust varem, ei pea paika. Avaldus esitati 8. juunil. «Valitsus koguneb uuesti neljapäeval, kuid Võrkpalliliidul oli rahaeralduse kohta kinnitust vaja esmaspäeva õhtuks. Seda ei olnud tulenevalt valitsuse tööprotseduuridest võimalik garanteerida,» selgitas Saar eile. «Võrkpalliidu kavatsus taotleda kolmanda kvalifikatsiooniringi korraldusõigust oli ootamatu ja eelarve jõudis meieni liiga hilja. Garantiid ehk blankovekslit pole paraku võimalik anda,» nentis minister.
Valitsuses oldi aga raha küsimise soovist juba varem teadlikud ja alaliidu sõnul igati kursis sellega, et asjaga on kiire. Ja veel kord, piisanuks ka suusõnalisest nõusolekust.
Kuigi alaliit püüdis ka eratoetajatelt toetusraha kokku saada, hakati kohe ka riigi võimalusi uurima. Ja valitusest tuli ses osas positiivne tagasiside, kinnitas ka alaliidu peasekretär Helen Veermäe.
«Loomulikult oli meil kiire, ent keegi ei oodanud teisipäevaks kinnitatud kirjalikku otsust. Vajasime põhimõttelist valmisolekut toetuseks ja selle põhjal oleksime saanud edasi tegusteda. Ilma finantsilise kindluseta ei tahtnud me avaldust teha,» sõnas peasekretär. «Olime algusest peale positiivselt meelestatud, sest valitsusest saime samuti positiivse indikatsiooni,» lisas ta.